Maja kõrguspiiriks detailplaan või projekt

Üldjuhul on üksikelamu aluseks korruselisus. Siinjuures 10-15sentimeetrist eksimist pole kaugelt märgata, küll aga jääb juba poolemeetrine kõrguseületamine silmaga näha. Seda eriti, kui ühetaoliste hoonete hulgas üks teistest üle turritab. Seega poole ja enama meetri puhul, kui liigkõrgus jääb veel detailplaneeringuga kehtestatud kõrgusnormi sisse, tuleb sisse viia projektimuudatus. Kui liigkõrgus ületab ka detailplaneeringuga sätestatut, siis tuleb hakata ka seda muutma.

Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktori Arvo Rikkineni sõnul tuleb omanikul esitada ametile korrektuurprojekt. Ametis hinnatakse, kas muudatused võiksid riivata kellegi õigusi, selleks on vaja ka naaberkruntide omanike arvamusi. Kui kõik korras, antakse välja uus ehitusluba.

"Raskem juhus on, kui uus hoone on ehitatud kõrgemaks, kui lubab detailplaneering," lisas ta, sest detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning seda ei hakata mõjuva põhjuseta muutma lähiaastatel. Muutmine tähendab uue detailplaneeringu koostamist ning kogu pika menetluse läbimist. "Omanik peaks seega lubatust kõrgemaks ehitatud hooneosa lammutama," tõdes Rikkinen.

Ootamatuste vältimiseks kontrollib omavalitus valmiva hoone kõrgust juba n-ö karbi staadiumis, sest siis saab veel mõnesentimeetrist kõrvalekallet parandada, oli eksimise suhtes ta võrreldes Aintiga sootuks rangem. Suurema kõrvalekalde puhul läheb siis käiku eelkirjeldatud projekti ja detailplaneeringu saaga. Kui projekti korrektuur võtab aega mõne nädala, siis uus detailplaneering ligi pool aastat.

Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier täpsustas, et vana hoone renoveerimisel on asi lihtsam. Kui hoonele ehitatav lisakorrus on väiksem kui 33 protsenti maja mahust, pääseb detailplaneeringu muutmisest. Teisalt näiteks kahekorruselisele majale lisakorruse ehitamine tähendab ju ehitise mahu suurendamist viiskümmend protsenti, seega on detailplaneering vajalik.

Omavolilise kõrguseületamise eest saab Ainti sõnul väärteomenetluse korras eraisikut trahvida kuni 18 000 krooniga, ettevõtet kuni 500 000 krooniga. Siiski pidas ta mõistlikuks püüda ebaseaduslikku kõrguseületust takkajärgi näiteks eraldi detailplaneeringuga seadustada.

Kui see osutub võimatuks, sunnitakse omanikku kõrgendust lammutama. Sunnivahendiks on iga kuu määratav 10 000kroonine trahv, mida Ainti kinnitusel saab määrata lõpmatuseni.

Lisaks saab karistada ka ehitusfirmat, sest see peaks ehitusõiguses tellijast rohkem orienteeruma.