• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 225−1,75%60 071,01
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 225−1,75%60 071,01
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Saksamaa Fraunhoferi nimelise mehaanika- ja materjalideinstituudi teadlased koostöös kolleegidega Edinburghi ülikoolist on välja pakkunud mehhanismi, mis selgitab lume pindlaviinide teket.
Lumelaviinide puhul tehakse vahet juhtudel, kui koheva lume nõrgalt seotud kristallid hakkavad läbisegi liikuma ja pindlaviinidel, mille korral lumevaiba pealmised kihid hakkavad alumiste suhtes suurte tükkidena nihkuma, kirjutas fyysika.ee.
Siinne kirjeldus puudutab viimaseid. Seisnud lumes esineb alasid, kus erinevaid lumekihte ühendavad hõredalt paiknevatest jääkristallidest vahekihid. Kui sel moel seotud pinna- ja põhjakihi piirialal jääkristallid nihkuvad, vajub pealmine lumekord veidi allapoole.
Küllalt järsul nõlval on see piisav, et kihtidevaheline vähenenud hõõrdejõud ei suuda pealiskorda kinni pidada ja see hakkab libisema. Seega on oluline uurida võimalikke põhjuseid, miks jääkristallidest kiht kokku vajub. Võiks arvata, et suusataja rikub lume struktuuri ainult enda vahetus läheduses, ent ilmneb, et pinnakihi alla vajumisel vabanev energia võib olla piisav kandmaks struktuurimuutust lainena sadade meetrite kaugusele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele