Euribori suur langus jõudmas laenajateni
Uutel laenajatel on karmistunud laenutingimuste tõttu olukord keerulisem. Pankade endi fikseeritava riskimarginaali tendents on kasvav ja see nullib ära Euribori languse.
Keskpankade jõulised intressikärped ja rahasüstid on pannud langema kommertspankade pikaajaliste laenude baasintressina kasutatava kuue kuu Euribori, mis on oma 9. oktoobri tipust langenud üle kolmandiku.
"Viimaste kuude langevad intressimäärad toovad küll juba üksikuid alanenud makseid ja uued fikseeringud on veel parematelt tasemetelt, kuid samas tuleb meeles pidada, et kuuekuulise intressiga laenu puhul maksame praegu kesksuvel fikseeritud intresse," rõhutas Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister. "Suurem osa positiivsest efektist nii rahavoogudele kui ka kasumile tuleb esile alles 2009. aasta kevad-suvel."
Tallinkil on Stalmeistri sõnul enamik laenudest ujuva intressimääraga, nii 3- kui ka 6kuulise Euriboriga. Euribori tõusude leevendamiseks on laevandusettevõte ajalooliselt kasutanud tema sõnul finantsinstrumente.
"Euribori langus Tallinki laenukoormat mõjutanud ei ole, kuna see ei avalda otsest mõju laenude tagasimaksele," kinnitas finantsjuht. Augustis lõppenud majandusaasta seisuga oli Tallinkil Stalmeistri sõnul intressikandvaid kohustusi 1,1 miljardi euro (17,2 mld krooni) eest. Tagasimaksete graafik on keskmiselt 10 aastat, majandusaasta jooksul kulus intressidele ligikaudu 51 miljonit eurot (ligi 798 mln krooni), ütles Stalmeister.
"Euribori langus meid ei aita, sest meil on kahjuks lepingus trehvanud nii, et muudatus oli kõige kõrgemal tasemel ja pärast seda hakkas Euribor langema, nii et järgmine muudatus tuleb kusagil aprillis-mais," ütles ukse- ja aknatootja Felistra juht Kalju Veski kahetsusega.
Veski tõdes, et see, mida lehed kirjutavad, on ilus vaadata, aga reaalsus on jäigem, sest muudatus laenuintressis tuleb kuue kuu tagant, st oleneb, mis ajal on leping sõlmitud.
Veski märkis, et praegu on pangad ettevõtluse probleemist distantseerunud ja hirmul. "Me räägime küll, et pangal on kõik tingimused samad, aga see on suhteliselt formaalne väljendus. Protsendid ja Euribor on samad, aga tingimused on teised," rääkis Veski olulisest probleemist, mis ettevõtte tegevust pärsib. Ta tõi näiteks, kui ise muudad lepingutingimusi, näiteks autot liisides, siis hakkavad kehtima kõik uued tingimused ja vana leping enam ei kehti. "Situatsioon on hoopis teine kui varem," nentis Veski. "Kasutatud autodele on väga raske saada normaalset liisingut".
Kodulaenuvõtja Ivo Buchmann on kahe aasta jooksul tundnud pea kahe protsendipunktilist Euribori tõusu mõju oma igakuistes laenumaksetes.
Nüüd ootab ta jaanuaris oluliselt madalama Euribori fikseerimist.
Buchmann võttis koos oma naisega 2005. aasta lõpus korteri ostmiseks ujuva intressiga eluasemelaenu eurodes. Kui esimesi tagasimakseid pangale 2006. aaasta detsembris tegema hakati, oli kuue kuu euribor 2,7 protsenti. Praeguseks on euribor tõusnud viie protsendini. Igakuine laenumakse on tõusnud algusest üle paari tuhande krooni.
"Me loodame alates jaanuarist vähem maksma hakata," ütles Ivo lootusrikkalt.
"Kõige suurem hirm on mul aga krooni devalveerimise ees, sest vastavalt devalveerimise suurusele olen ma sunnitud hakkama palka saama eurodes," möönis Ivo, lisades, et eluasemelaenu risk on neil õnneks piiratud, kuna teine korter on tagatiseks ja kogu laenusumma ei ole nii üüratult suur.
Autor: Virge Lahe