Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinkekaart ametnikule juhtis pistiseskeemini

    Eile õhtul teatas Merko Ehitus börsile, et kaitsepolitsei esitas neile kahtlustuse pistise andmises seitsme Tallinna linnas asuva kinnistu detailplaneeringu korraldamise eest. Merko Ehitus ei nõustu enda teatel esitatud kahtlustusega.
    Väidetavalt pole Parbus aga ainus, kes sai kingituseks reisifirma Estravel kinkekaardi, ja Merko Ehitus pole ainus tuntud suurfirma, keda kahtlustatakse sellise kingituse tegemises.
    Äripäev avaldab paari viimase nädala jooksul erinevatest allikatest kogutud info ja toimetusse jõudnud spekulatsioonid Keskerakonna juhte ehmatanud pistiseskandaali tagamaade kohta.
    Me tugineme anonüümsetele allikatele, sest oma nime all ei soovi keegi juhtumit kommenteerida. Vähe sellest, isegi telefoni teel ei soovita juhtumi kohta infot anda, vaid soovitakse kohtuda.
    Saatsime ka saadud vihjete kohta küsimused prokuratuurile, viimane keeldus neile vastamast, sest uurimine on pooleli.
    Parbuse tegevust jälgiti varjatult juba aasta algusest. Tegemist oli mehega, kelle abile võisid teadlikumad ettevõtjad loota, kui soovisid Tallinnas mõnd planeeringutega seotud otsust endale soodsas suunas kallutada.
    Varjatud jälgimist kahtlustasid keskerakondlastest linnaamentikud juba ammu ning Parbust ka hoiatati eelnevalt. Parbuse jaoks sai aga saatuslikuks liigne usaldus Kristiine linnaosavalitsuse vanema asetäitja Aleksander Raide vastu, kes väidetavalt kapoga koostööd tegi. Raidet ja Parbust peetakse mõlemaid n-ö Kalev Kallo meesteks.
    "Tahate siin jälle lollusi kokku kirjutada," kurjustas riigikogu liige Kalev Kallo helistava ajakirjanikuga. Oma võimalikke kokkupuuteid kaitsepolitseinikega Kallo ei kommenteerinud.
    "Ma ütleks ausalt öeldes, et see ei ole teie asi," märkis ta vaid.
    Parbuse kabineti läbiotsimisel leidsid uurijad raamatu, mille vahel oli 25 000 krooni suurune reisifirma Estraveli kinkekaart.
    Esimese hooga ei osanud nad sellest leiust midagi arvata, kuid järgnevatel päevadel osutus kinkekaart oluliseks tõendusmaterjaliks, mis andis kogu uurimisele hoopis laiema mõõtme. Just nimetatud kinkekaart võis olla selleks salapäraseks esemeks, mille äratoomiseks olid kapo ametnikud sunnitud 11. detsembril taas Parbuse kabinetti külastama.
    Edasine töö oli lihtne. Estravelist tuli küsida andmed kõigi kinkekaartide ostjate kohta ning teha kindlaks, kes olid kinkekaartide kasutajad. Kapo avastas, et Parbus ei olnud ainus huvitav nimi kinkekaardi saajate seas ning Merko Ehitus pole ainus tuntud Eesti ettevõte, kelle töötaja on kahtlustuse kohaselt kinkinud ametnikule reisifirma kinkekaardi.
    Kapo oli jõudnud skeemini, mille abil valitute hulka kuuluvad ettevõtjad said teiste ees eeliseid.
    Nüüd käib edasi töö selle nimel, et leida üles konkreetsed tehingud või objektid, millega seoses kinkekaarte kingiti.
    Reisifirma Estravel tegevdirektor Anne Samlik ütles, et nende firma on sattunud linnaametnike pistiseskandaali tahtmatult.
    "Meie pole sellest teadlikud olnud ja meie käsi seal mängus pole," kinnitas ta.
    Kinketšekid on firmas kasutusel juba kümmekond aastat, neid on 100 kroonist kuni 50 000 kroonini välja.
    Kinketšekkidel on seerianumbrid ja hologrammid, mis on võltsimiskindlad ja mille üle peetakse Estravelis rangelt arvet. Tšekk kehtib 5 aastat.
    "Paar aastat tagasi olid kinketšekid firmades väga populaarsed, neid osteti pika staažiga töötajatele tänutäheks. Mõistagi maksavad juriidilised isikud reisitšekkide puhul ka kõik maksud, sest tegu on kingitusega," selgitas ta.
    Samliku sõnul jäävad neile ostjast andmed firma andmebaasi, kuid kingisaajat nemad ei tea. "Alles siis, kui kingisaaja tuleb reisifirmasse, vormistame tema nimel reisiteenuse," lisas ta.
    Küsimusele, kas kaitsepolitsei on huvi tundnud kinkekaartide ja firma andmebaasi vastu, Samlik vastata ei tahtnud.
    Uurides eelmisel nädalal kapos vestlusel käinud Merko Ehituse juhatuse liikme Tõnu Kortsu ja Ivo Parbuse võimalikke seoseid, jäi Äripäevale silma Tallinnas Nõmmel Trummi tn 25 asuv kinnistu, kuhu Merko plaanis rajada sporditeeninduskeskus-apartementhotelli.
    Linnaosavalitsuses olevatest dokumentidest selgub, et Merko esitas eelprojekti, mis sarnanes pigem kortermaja kui hotelliga ning kus olid 4-toalised apartemendid. Teisisõnu üritas Merko läbi viia kurikuulsa Hiiu pansionaadi juhtumit, kus pansionaadi sildi all ehitati korterelamu.
    Trummi tänav 25 kinnistu on kinnistusregistri andmetel Merko omanduses alates 2002. aasta maist. Tegu on 5933- ruutmeetrise ärimaaga Nõmme spordikeskuse kõrval.
    Aasta alguses toimus Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra, linnaosavanema asetäitja Monica Randi ja Merko elamuehitusdivisjoni direktori Tiit Kuusiku ja firma esindaja Aare Ruubeli kirjavahetus, kus Merko üritas linnaosavalitsuselt saada eelprojektile kooskõlastust.
    "Hoone korruste plaane vaadates selgub, et tegu on sisuliselt pigem korterelamuga, kus esimesele korrusele on ette nähtud mõned teenindus- ja spordipinnad. Tõenäoliselt vajaks hotell ka registreerimis- ja personaliruume, samuti muid hotellile omaseid abiruume, mida selle projekti koosseisus ei näi olevat. Samuti ei eelda selle asukoha sportimisvõimalused 4toalisi apartemente pinnaga 70-90 m/2," kirjutas linnaosavanem Rainer Vakra.
    Merko vastab: "Oleme arvamusel, et Nõmme linnaosavalitsuse seiskoht, nagu oleks rajatav hoone tegelikkuses hoopis korterelamu, ei ole põhjendatud. Toonitame veel kord asjaolu, et Nõmme linnaosavalitsus pole viidanud oma kirjalikus kooskõlastuses keeldumises ühelegi seadusele, millest tulenevalt oleks projekt kehtestatud normidega vastuolus. /…/ Trummi 25 eelprojekti vastuolu planeeringu jm nõuetega ei ole tuvastanud ka Tallinna linnaplaneerimisameti spetsialistid jt kooskõlastuslehel toodud instantsid, kes ei ole esitanud negatiivseid kooskõlastusi seoses nimetatud projektiga."
    Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra ja Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben kinnitasid, et pole mõtet otsida seoseid Trummi tn 25 projekti ning Merko Ehituse juhatuse liikme Tõnu Kortsu suhtes esitatud pistisemaksmise kahtlustuste vahel.
    "Teie nimetatud Trummi tänava kinnistule ei ole juhatuse liikmele esitatud kahtlustuses mingeid viiteid. Trummi tänava kinnistu arendusprojekt on külmutatud, nagu ka paljud muud arendused kuni turuolukorra paranemiseni," teatas Roben.
    "Sellega pole mingit probleemi! Kui Merko ehitab sinna, nagu maa sihtotstarve ärimaana ette näeb, hotelli või spordikeskuse, pole mingit probleemi. Kui aga soovitakse ehitada kortermaja, siis sellega me nõus ei ole," kommenteeris Vakra.
    Vakra kinnitas, et õnneks pole uurimisorganid tema vastu huvi tundnud. Ka pole ta enda sõnul kingitusi ettevõtetelt saanud.
    "Pole saanud kinkekaarte ega isegi raamatuid," ütles ta. Vakra kinnitas, et on kohtunud isiklikult ka Merko Ehituse juhatuse liikme Tõnu Kortsuga.
    "Pole ühtegi ehitusettevõtet Eestis, kelle töötajatega ma poleks kohtunud. Loomulikult olen kohtunud kõikide arendajatega."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Avastasin oma portfellist pea märkamatu rahapuugi
Kolisin küll oma välisaktsiate portfelli juba aasta alguses ümber Swedbankist LHVsse, kuid väärtpaberikonto jäi alles, mis on minu raha märkamatult põletanud.
Kolisin küll oma välisaktsiate portfelli juba aasta alguses ümber Swedbankist LHVsse, kuid väärtpaberikonto jäi alles, mis on minu raha märkamatult põletanud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sündmused Ukraina tuumajaama lähistel Eestile kiirgusohtu ei kujuta
Keskkonnaamet teatas, et jälgib kiirguse taset Eestis ööpäevaringselt ning kiirgustase Eestis ja lähiriikides püsib stabiilne.
Keskkonnaamet teatas, et jälgib kiirguse taset Eestis ööpäevaringselt ning kiirgustase Eestis ja lähiriikides püsib stabiilne.
Rootsi plaanib toetada kodusid ja ettevõtteid võrdselt miljarditega
Energia ja kõrged elektri hinnad on domineerinud Rootsi valimiskampaanias ja eile tuli valitsus välja oma programmiga, kus 30 miljardit Rootsi krooni läheks kodumajapidamistele ja sama palju ettevõtetele kaitseks suurte elektrikulude vastu, kirjutab Dagens Industri.
Energia ja kõrged elektri hinnad on domineerinud Rootsi valimiskampaanias ja eile tuli valitsus välja oma programmiga, kus 30 miljardit Rootsi krooni läheks kodumajapidamistele ja sama palju ettevõtetele kaitseks suurte elektrikulude vastu, kirjutab Dagens Industri.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.