- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,79
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Firmad parteidest avatumad
Kuigi erakond on mittetulundusühinguna eraõiguslik isik, peaks ta olema täielikult läbipaistev, kuna ta mõju poliitilisele otsustusprotsessile on väga suur. Partei ei tohiks üldjuhul nautida mingeid eraõigusliku isiku privaatsuse privileege.
Parteile kehtib erakonnaseadus ja peaks laienema ka avaliku teabe seadus, sest kogu erakonna tegevus on olemuslikult avalik teave. Järelevalvet erakonnaseaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad audiitor ja riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Rahastamisega seotud nõuete rikkumise korral peab sekkuma politsei.
Audiitori järelevalve piirdub siin aga formaalse kontrolliga. Audiitor ei saa kontrollida erakonna varjatud rahastamist ega uurida annetuste päritolu. Ka riigikogu erikomisjoni järelevalve hõlmab väga piiratud osa erakondade rahastamisest - üksnes valimiskampaania kulutusi ning nende päritolu. Komisjon saab kontrollida, kas valimiskampaania kulutused vastasid formaalselt erakonnaseaduse nõuetele. Annetuste päritolu komisjoni pädevus uurida ei võimalda. Need võimalused pole erakonna rahaallikate kontrollimiseks piisavad.
Erakondade rahastamist puudutavad andmed kuuluvad küll ka avalikustamisele, avalikkus ja ajakirjandus saavad nendega tutvuda ja pean seda nõuet äärmiselt oluliseks. Kuid riik ei saa seada tõhusat järelevalvet sõltuvusse üksnes sellest, kas avalikkus tahab ja suudab seda läbi viia.
Ajakirjandus saab tegutseda siiski vaid avalike andmete alusel ning kõik uurimist vajav ei ole kättesaadav. See pole õigusriigile kohane, kui riikluse seisukohalt oluliste normide eiramisele ei järgne riigi reaktsiooni rikkuja suhtes. Ei ole veenev rääkida karistusena pelgalt valija otsusest järgmistel valimistel.
Riigikohtu üldkogu jättis 21. mail 2008 rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseaduse vastaseks erakonnaseaduse sätted, milles ei sätestata piisavalt tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Riigikohus leidis, et see, et kontrollorgani tegevus on ebapiisav, ei tähenda iseenesest põhiseadusevastasust. Seega riigikohus sedastas ju tegelikult selgelt olemasoleva kontrollimudeli ebatäiuslikkust.
2007. aastal Eestis käinud riikide korruptsioonivastase ühenduse GRECO hindamisgrupi peamine soovitus (GRECO näpunäited tuleb täita tänavu oktoobriks) meile oli, et avalikustamiskohustusele lisaks tuleb teha erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine ülesandeks sõltumatule organile.
Sellel peavad olema mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise kontrollimiseks, eeskirjade võimalike rikkumiste uurimiseks ning sanktsioonide kehtestamiseks.
Selleks organiks peaks olema riigikontroll, mingi täiendava kontrollorgani loomist ei pea ma õigeks ega ka reaalseks. Riigikontrolli puhul on täidetud GRECO seatud nõuded, saame anda õigusliku ja finantsilise hinnangu mitte ainult majandusaasta aruandele, vaid kogu partei rahastamise õiguspärasusele.
Ma ei ole administreerimisega liialdamise pooldaja, kuid teatud olulistes valdkondades peab riik tagama tõhusa kontrolli.
Lühendatud ettekandest EALLi konverentsil "Meedia ja korruptsioon".
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele