ID-kaart olgu tasuta

Suur osa panku kärbib koodikaartidega tehtavate tehingute päevalimiiti 3000 kroonile. Äripäeva ajakirjanik Annika Matson nägi ses pankade vandenõu, kuidas kliendi arvel rikastuda - kuna kasumid pensionifondide pidamisest ja laenude andmisest ära kukuvad, tahtvat pangad seda tehingutasude abil kompenseeerida, sundides inimesi minema panka, kus ülekandetasud on suured, või sooritama internetipangas makseid mitmes osas, makstes seega teenustasusid topelt.

Mulle näib, et tegelik röövel on riik. Koodikaardi asemel soovitab pangaliit kasutada ID-kaarti. Kaardi omamine on kohustuslik. Saidi id.ee andmeil on väljastatud üle miljoni kaardi. Riik on kehtestanud kaardile hinnaks 250 krooni ja 10 aasta asemel tuleb kaarti vahetada viie tagant, mis teeb kaardi kaks korda kallimaks, kui muidugi hinda ei tõsteta. Selle peale mürki võtta ei saa - ID-kaart maksis 150 krooni.

Kui kõik need kaardid müüakse maha täishinnaga, toob miljon kaarti riigile 5 aastaga sisse üle 0,5 miljardi krooni. Kui see pole riiklik räkit, mis see siis on? Niisuguse hiigelsumma võtab riik ära inimeste taskust. Seejuures oleme riigi ja tema ametnike töö maksudega korra juba kinni maksnud.

Kodakondsusameti eelarve oli mullu 226 miljonit ehk üksi ID-kaartidega äritsedes katab selle asutuse kahe aasta eelarve.

Pangad nii karmid pole. Kuigi Pangaliit soovitab koodikaardi asemel kasutada ID-kaarti, on tehinguteiks muid vahendeid (nt pin-kalkulaatorid).

Riik on esindajate suu kaudu korduvalt deklareerinud, et me suurim siht on olla insenerimõtte ja tehnoloogiliste lahenduste poolest maailma tippude hulgas. Kui see on tõesti meie kindel soov, peaks ID-kaart olema tasuta.