- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,86%6 280,72
- DOW 300,76%44 820,99
- Nasdaq 1,05%20 608,24
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,86%6 280,72
- DOW 300,76%44 820,99
- Nasdaq 1,05%20 608,24
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arengufond: vaid eelarvekärped ja euro ei vii tõusule
Arengufond küll tunnustab valitsuse
eelarvekärpeid ja eurole ülemineku ettevalmistusi, kuid majanduse tõusule
viimiseks nendest ei piisa, ütles fondi majandusekspert Siim Sikkut.
Riigikogule edastatud majanduse kasvuvõimalusi käsitlev dokument ehk nn Valge paber koostati tema sõnul eesmärgiga kallutada Eesti majanduse(poliitiliste) vajaduste diskussioon rohkem proaktiivsesse ja pikema vaatega võtmesse. "Seni on fookuses olnud kas või valitsuse poolt kärpimise ja eurole panustamine, aga kuigi need on olulised sihid – siiski neist ei piisa," selgitas Sikkut.
Arengufondi selgituste kohaselt vajab Eesti majandus uuele kasvule alusepanekuks seniste murede (eelkõige struktuursed – millist tööd teeme ja millise tulususega) lahendamist ning paralleelselt ka kriisi mõjude leevendamist, näiteks tööturul.
Sikkut rääkis, et Valge paberi ideed on pigem orientiiriks ja edasimõtlemiseks ning see dokument koondab osaliselt ka teiste mõttekodade nagu Tark Eesti arvamusi. "Meie põhisõnum on aga neist konkreetsetest ettepanekutest siiski kõrgemal – et täna on senisest aktiivsemat ja
laiahaardelisemat tegutsemist vaja ja kiirelt," lisas ta.
Sikkuti sõnul küll kogutakse Eestis kapitali, kuid kui tuleb selle realiseerimise hetk, siis jätkuinvesteeringuid kapitalist ei tule – raha võetakse välja mujal, soodsamates riikides. "Ka Eesti enda investorid ja kapitaliomanikud on pahatihti eelistanud ja eelistamas Eesti asemel pigem välismaal raha edasi paigutada ja välja võtta. See aga tähendab Eesti majandusele saamata investeeringuid ja ka saamata tulumaksu riigikassasse, millega teisi vajalikke investeeringuid teha," rääkis ta.
Arengufondi majanduseksperdi kinnitusel tuleks senist rahvusvaheliselt suhteliselt kõrget dividendidelt makstavat tulumaksu langetada, et tekiks motivatsioon tulusid pigem Eestis välja võtta ja selleks ka näiteks ettevõtete peakortereid siin hoida. "Selleks võib olla vajalik riigikassasse muidu tekkiva augu katteks n-ö tavapärast ettevõtte tulumi maksu ehk kasumimaksu suurendada praeguselt de facto 0% pealt näiteks madala 5% peale," kirjeldas Sikkut Arengufondi ideed. Viimast on kunagi ka kaalutud, lisas ta. "See ei ole suur kaotus, sest senine soodustus majandusstruktuuri muutvat kõrge lisandväärtusega ettevõtlust niigi soosinud pole, pigem põhivarasse raha akumuleerimist," märkis ta.
Kuidas see motiveeriks? Tänases kriisiaja või -järgses maailmas astutakse tugevaid samme nn maksuparadiiside kõrvaldamiseks ja seega on dividenditulu maksumäär kindlasti oluliseks motivaatoriks uute investeeringute püüdmisel, ütles Sikkut. "Suur hulk raha otsib peagi uut "sadamat" nii kui nii," lisas ta.
Valge paberi ideid esitleti aprilli lõpus Arengufoorumil. Tänaseks on ideed tutvustatud agaralt ettevõtluses ning saadud tagasisidet, mille põhjal on Arengufond teinud täiendusi. Lõppkujul loodetakse Valge paber riigikogule üle anda enne suvepuhkust.
Üheks ideeks pakuti nn Valges paberis välja dividendide väiksem maksustamine. Ettevõtjate hinnangul on Eesti täna hea riik kapitali kogumiseks, aga mitte nii hea dividendide välja võtmiseks, seisab dokumendis. Ettevõtluse üldise maksustamise põhimõtete ülevaatamine ning dividenditulu väiksemale maksustamisele minek motiveeriks Arengufondi ja ekspertide arvates välis- ja kodumaiseid investoreid siin teenitud raha Eestisse jätma ja edasi investeerima, mis tooks majandusse vajalikku raha. Samuti loodetakse, et targalt tehtud otsused võiks tekitada olukorra, kus mujal teenitud tulu toodaks siia (sh siinsetesse varahaldusettevõtetesse) – kas või finantsmaailma mekast Luksemburgist.
Valge paberi koostajateks olid Arengufondi juurde koondunud ekspertid Jaan Pillesaar (Helmes), Urmas Varblane (Tartu Ülikool), Marju Lauristin (Tartu Ülikool), Raivo Vare (Eesti Koostöö Kogu), Erik Terk (TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Taavi Veskimägi (Riigikogu), Siim Sikkut, Marek Tiits ja Heido Vitsur (kõik Eesti Arengufond). Ettepanekuid esitasid ja kommentaare jagasid veel ka Bo Henriksson (ABB Baltic), Vahur Kraft (Nordea Pank), Ilmar Lepik (presidendi kantselei), Andrus Treier (KredEx), Jüri Käo (NG Investeeringud), Andrus Oks ja Kitty Kubo (Eesti Arengufond) ning Daniel Vaarik.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele