Urmas Varblane: dividenditulu liigub liialt Eestist välja

Professor ütles, et ühtne madal tulumaks võiks kehtida nii investeeringutele kui dividendidele. "Me ei kaotaks maksutulu ja asi muutuks selgemaks. Saaks öelda teiste riikides, et Eesti ettevõtete tulumaks on näiteks 8%," näitlikustas Varblane.

Millised võiksid olla võimalike madalamad maksumäärad, selle üle Arengufondi juures koos istunud majanduseksperdid dividendide madalama maksustamise ideed käsitledes ei arutanud.

Milline võrreldes lähiriikidega peaks tulevane madalam maksumäär olema? "Vaatame ümberkaudseid riike, seal tuleks teha natuke arvutust, maksutulu, mis tuleb ei tohiks olla väiksem kui enne," vastas Varblane. Praeguse majanduslanguse ajal on seda tema sõnul kõige halvem teha, sest dividende palju välja ei võeta. "Välja arvatud Tallinna Vee taolised ettevõtted," lisas ta.

Teistest riikidest rääkides ütles Varblane, et Ida-Euroopas jääb ettevõtte tulumaks natuke alla 20%, Slovakkias umbes 18-19%. "Kui tahame teha nii, et süsteem ei pärsiks tagasiinvesteerimist, ei tohiks see nii kõrge olla," sõnas professor. Madalam maks peaks kehtima mõlemale poolele ikka selleks, et tekiks motiiv mitte nii keeruliste skeemidega raha Eestist välja vedada ja Eestis ka kasum välja võtta ning siia makse maksta, nentis ta.

Arengufond ja kaasatud majanduseksperdid koostasid nn Valge paberi, mille esitavad peagi riigikogule. Üks Valge paberi ideedest oli dividendide väiksem maksustamine, mille kohta kirjutatakse, et Eesti ettevõtjate hinnangul on Eesti täna hea riik kapitali kogumiseks, aga mitte nii hea dividendide välja võtmiseks. Ettevõtluse üldise maksustamise põhimõtete ülevaatamine ning dividenditulu väiksemale maksustamisele minek motiveeriks Arengufondi ja ekspertide arvates välismaiseid kui ka kodumaiseid investoreid siin teenitud raha Eestisse jätma ja edasi investeerima, mis tooks majandusse vajalikku raha. Samuti loodetakse, et targalt tehtud otsused võiks tekitada olukorra, kus mujal teenitud tulu toodaks siia (sh siinsetesse varahaldusettevõtetesse)- kasvõi finantsmaailma mekast Luksemburgist.

Valge paberi koostajateks olid Arengufondi juurde koondunud ekspertid Jaan Pillesaar (Helmes), Urmas Varblane (Tartu Ülikool), Marju Lauristin (Tartu Ülikool), Raivo Vare (Eesti Koostöö Kogu), Erik Terk (TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Taavi Veskimägi (Riigikogu), Siim Sikkut, Marek Tiits ja Heido Vitsur (kõik Eesti Arengufond). Ettepanekuid esitasid ja kommentaare jagasid veel ka Bo Henriksson (ABB Baltic), Vahur Kraft (Nordea Pank), Ilmar Lepik (presidendi kantselei), Andrus Treier (KredEx), Jüri Käo (NG Investeeringud), Andrus Oks ja Kitty Kubo (Eesti Arengufond) ning Daniel Vaarik.