• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 22.05.09, 12:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Urmas Varblane: dividenditulu liigub liialt Eestist välja

Kasumi ja maksustatud dividendinumbrite võrdlemisel võib järeldada, et multinatsionaalsed ettevõtted viivad oma raha Eestist välja, ütles Eesti Panga nõukogu liikmest Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane.
"Eestis on praegu tulumaksumäär dividendidel 21%, maksuasjatundjad ütlevad 21/79ndikku," rääkis Varblane. "Võrreldes kasumit ja Eestis maksustatud dividendide numbrit on näha, et suur osa multinatsionaalsed ettevõtteid praktikas ei võta oma kasumist välja Eestis," lisas ta. Mujal on seda lihtsalt odavam teha, rõhutas Varblane.
"Tõusu ajal, kui väga paljud firmad teenisid hästi, kaotas Eesti metsikult maksutulu, mis läks Eestist välja," rääkis professor ning lisas, et kuna teenitud kasumit siia tagasi ei investeeritud, ei saanud Eesti maksusüsteem pennigi. Viimane on osalt ka põhjuseks, miks Eesti maksutulu on nii väike, lisas ta.
Varblase sõnul tuleks tunduvalt lihtsustada ettevõtetele maksusüsteemi, sest praegu toimivad ettemaksukontod ja asi on keeruliseks aetud. "Ikka sellepärast, et nikerdada ja vastata Euroopa mingitele nõuetele, aga tulemuseks on keeruline süsteem, mis ei soodusta dividendide välja võtmist Eestis," selgitas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Professor ütles, et ühtne madal tulumaks võiks kehtida nii investeeringutele kui dividendidele. "Me ei kaotaks maksutulu ja asi muutuks selgemaks. Saaks öelda teiste riikides, et Eesti ettevõtete tulumaks on näiteks 8%," näitlikustas Varblane.
Millised võiksid olla võimalike madalamad maksumäärad, selle üle Arengufondi juures koos istunud majanduseksperdid dividendide madalama maksustamise ideed käsitledes ei arutanud.
Milline võrreldes lähiriikidega peaks tulevane madalam maksumäär olema? "Vaatame ümberkaudseid riike, seal tuleks teha natuke arvutust, maksutulu, mis tuleb ei tohiks olla väiksem kui enne," vastas Varblane. Praeguse majanduslanguse ajal on seda tema sõnul kõige halvem teha, sest dividende palju välja ei võeta. "Välja arvatud Tallinna Vee taolised ettevõtted," lisas ta.
Teistest riikidest rääkides ütles Varblane, et Ida-Euroopas jääb ettevõtte tulumaks natuke alla 20%, Slovakkias umbes 18-19%. "Kui tahame teha nii, et süsteem ei pärsiks tagasiinvesteerimist, ei tohiks see nii kõrge olla," sõnas professor. Madalam maks peaks kehtima mõlemale poolele ikka selleks, et tekiks motiiv mitte nii keeruliste skeemidega raha Eestist välja vedada ja Eestis ka kasum välja võtta ning siia makse maksta, nentis ta.
Arengufond ja kaasatud majanduseksperdid koostasid nn Valge paberi, mille esitavad peagi riigikogule. Üks Valge paberi ideedest oli dividendide väiksem maksustamine, mille kohta kirjutatakse, et Eesti ettevõtjate hinnangul on Eesti täna hea riik kapitali kogumiseks, aga mitte nii hea dividendide välja võtmiseks. Ettevõtluse üldise maksustamise põhimõtete ülevaatamine ning dividenditulu väiksemale maksustamisele minek motiveeriks Arengufondi ja ekspertide arvates välismaiseid kui ka kodumaiseid investoreid siin teenitud raha Eestisse jätma ja edasi investeerima, mis tooks majandusse vajalikku raha. Samuti loodetakse, et targalt tehtud otsused võiks tekitada olukorra, kus mujal teenitud tulu toodaks siia (sh siinsetesse varahaldusettevõtetesse)- kasvõi finantsmaailma mekast Luksemburgist.
Valge paberi koostajateks olid Arengufondi juurde koondunud ekspertid Jaan Pillesaar (Helmes), Urmas Varblane (Tartu Ülikool), Marju Lauristin (Tartu Ülikool), Raivo Vare (Eesti Koostöö Kogu), Erik Terk (TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Taavi Veskimägi (Riigikogu), Siim Sikkut, Marek Tiits ja Heido Vitsur (kõik Eesti Arengufond). Ettepanekuid esitasid ja kommentaare jagasid veel ka Bo Henriksson (ABB Baltic), Vahur Kraft (Nordea Pank), Ilmar Lepik (presidendi kantselei), Andrus Treier (KredEx), Jüri Käo (NG Investeeringud), Andrus Oks ja Kitty Kubo (Eesti Arengufond) ning Daniel Vaarik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele