- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Eesti Loto müügiriskid
Seoses majandussurutisega on poliitikud
taaskord arutlusele võtnud riigiettevõtete, sh ASi Eesti Loto erastamise. Kas
ettevõte tuleks erakätesse anda?
Nii riigiettevõtete erastamise pooldajad kui vastased nõustuvad, et rahaliselt ei ole praegu hea aeg müügiks. Riigile strateegilist tähtsust mitteomava Eesti Loto müügi argumentideks on olnud saadav raha ja riigi loobumine osalemisest ettevõtluses. Tahaplaanile on jäänud hasartmängupoliitika.
Nii riigiettevõtete erastamise pooldajad kui ka vastased tunduvad olevat ühel meelel selles, et rahaliselt ei ole praegu hea aeg müügiks.
Hoiatav näide pärineb Türgist, kus maikuus tühistas valitsus rahvusliku loterii erastamise konkursi, kuna investorite pakutud ostuhind jäi alla riigi poolt oodatud miinimumtaseme.
GILD100 annab Eesti suurimatele ettevõtetele hinnangulise turuväärtuse eeldusel, et nad oleksid sel hetkel olnud Tallinna börsil noteeritud. 1. jaanuari 2008 seisuga oli GILD100 järgi Eesti Loto auväärsel 70. kohal väärtusega 942 miljonit krooni. Aasta varem oli väärtus 702 miljonit krooni - kasv aastaga 34 protsenti. Tänavu mais hindasid investeerimispankurid Eesti Loto võimalikuks müügihinnaks kõigest 400 miljonit, mis jääb alla ka ettevõtte ühe aasta käibele. Ometi paranesid Eesti Loto majandusnäitajad ka mullu.
2008. ja 2009. aasta hinnanguid võrreldes näeme, et riik võib erastamisel teenida kõigest 42 protsenti Eesti Loto tegelikust väärtusest. Tõenäoliselt on jäetud eelnevate hinnangute juures arvestamata muutuv olukord turul. 2010. aastal tõuseb klassikaliste ehk arvloteriide hasartmängumaks 10 protsendilt 18-le, mis vähendab Eesti Loto praeguse tooteportfelli juures ärikasumit veerandi võrra. Tõsi, riigiettevõtte puhul pole nii tähtis, milline osa tulust laekub maksu ja milline dividendide kaudu, küll loeb see eraomanikule.
2010. aastast legaliseeritakse Eestis interneti- ehk kaughasartmängud, millele on kehtestatud võrreldes loteriidega väga madal maksumäär: 5% netokäibelt. Kiiresti kasvav internetimängude turg koos madala maksumääraga võib osutuda investoritele tunduvalt atraktiivsemaks kui küpsel turul tegutsev ja kõrge maksumääraga loterii.
Eesti Loto müügihinnale ei mõju positiivselt ka riigi pikaajalise hasartmängupoliitika ebaselgus. Tänavu kehtima hakanud hasartmänguseadus annab loterii korraldamise ainuõiguse riigile kuuluvale aktsiaseltsile. Seaduse seletuskiri põhjendab riigi monopoli maailmas levinud loteriipoliitikaga, üldkasulikeks eesmärkideks rahaliste vahendite saamisega ja riikliku hasartmängupoliitika elluviimisega. Viimaseks on nõudluse suunamine pehmetele hasartmängudele ja kontroll nende üle ning hasartmängunõudluse stimuleerimise välistamine konkurentsi tõttu. Seaduse seletuskirja järgi piirab monopol nõudlust hasartmängude järele.
Neli kuud pärast seaduse jõustumist räägitakse Eesti Loto erastamisest kui võimalikust riigieelarve kosutamise vahendist, kuid mitte enam riigi pikaajalisest hasartmängupoliitikast.
Pole välistatud, et pärast Eesti Loto erastamist otsustab riik maksutulude tõstmiseks õnnemängude (kasiino) ja toto (ennustusmängud) eeskujul loteriituru liberaliseerida. Konkurentsi kaudu kasvaks turu maht, kuid väheneks iga operaatori tulud.
Kuidas suhtub potentsiaalne investor võimalusse, et erastades riigiloterii monopoli, võib ta äkki sattuda konkurentsiturule? Mida suurem on investeeringu risk, seda suuremat tootlust oodatakse ja vähem ollakse valmis firma eest maksma.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele