Iraani senine president Mahmoud Ahmadinejad
valiti riigipeaks ka teiseks ametiajaks.
Kui loetud oli 80 protsenti hääli, ulatus Ahmadinejadi toetus 62,6 protsendini, teatas BBC. Senise riigipea teravaima kriitiku, 1980ndatel Iraani-Iraagi sõja ajal peaminister olnud reformimeelse Mir Hossein Mousavi eesmärk oli vältida Ahmadinejadi toetuse kerkimist üle 50% taseme.
Siiski teatas oma valimisvõidust ka Mousavi, kelle ametlik häältearv on praegu 34%. Ta nimetas ta valimisi ohtlikuks paroodiaks ja Mousavi toetajad lubasid nõuda kordusvalimiste korraldamist. Põhjuseks toodi hääletussedelite ebapiisavat arvu ning miljonite inimeste valimisõigusest ilma jätmist. BBC teatel piiras politsei sisse Mousavi peakorteri ega võimaldanud tema toetajatel korraldada pressikonverentsi.
Mousavit toetasid keskklass, noorem põlvkond ja kohalikud rahvusvähemused, lääneriikidega teravas vastasseisus olevat Ahmadinejadi peamiselt maapiirkondade elanikud ja vanemad inimesed.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Iraani usujuht ajatolla Ali Khamenei tervitas suurt osalusprotsenti ning kutsus kandidaate üles hoiduma provokatsioonidest. Opositsioon on aga palunud konservatiivsete vaimulike kontrollitaval Iraani kaitsenõukogul tulemused tühistada ja korraldada uued valimised.
"Ahmadinejadi võit on kindlasti mõrudaks pilliks nendele, kes uskusid reformimeelste edusse. Samas on selge, et läänemaailma ja Iraani suhted jäävad ka pärast tänast pigem venitatuks. Tuumaprogrammi jätkamine on väljaspool kahtlust. Küsimus on vaid selles, kas Lääs suudab Teherani kuidagigi koostööle mõjutada," kommenteeris valimistulemusi riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) oma blogis.