• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarbija soov saab seaduseks

    Tallinna korteriturul tehti juunis 339 korteriomanditehingut - neli korda vähem kui tehingute tipphetkel 2005. aasta novembris (1389). Nüüdseks on kogu võim kinnisvaraturul arendajate käest libisenud ostjate kätte. Rumal on arendaja, kes sellega ei arvesta ning jätkab iseloomuta hallide karpide ehitamist.
    Korteriostja on hoomanud, et kinnisvaraturu põhi on käega katsuda. Mõningaid turbulentse võib veel turul toimuda, kuid turu langus on toonud välja ostjad, kes ei lase mööda võimalust kasutada ära soodne hinnatase uue väärika kodu soetamiseks.
    Ühel hetkel n-ö lattu toodetud korterite turult on koor ehk paremad pakkumised riisutud. Üle 1500 küündiv uute korterite laovaru on petlik - alles on jäänud peamiselt sellised korterid, millel on halb asukoht, hoonetel on vaade aastateks tühermaaks tõotada jäävale ehitusplatsile või on eksitud näiteks asukohale ja/või arhitektuurile mittevastava odava materjalikasutusega. Toodetud on kaupa, mille arendamisel ei ole lähtutud lõpptarbijate vajadustest, vaid anonüümsest ostjast ning eelkõige maksimaalsest võimalikust ehitusmahust.
    Nii võime väita, et korterite turul on praegu suur hulk pakkumisi, mida keegi ei taha. Väga vähe on pakkumisi, mille puhul saame vähemagi kõhkluseta öelda, et arendaja on teinud oma tööd vastutustundlikult ja hingega, pidades silmas eeskätt edukuse aluseks olevat tarbijate vajaduste rahuldamist.
    Ühe erandina võib mainida autentselt renoveeritud arhitektuurimälestist - korterelamut Villa Eha. Tegemist on renoveeritud hoonega, tervikliku lahendusega, mis on rajatud eeskätt tulevaste koduomanike vajadusi hinnates, mitte kiiret ehitusprotsessi ja kõigile sobivat universaallahendust silmas pidades.
    Praegune loid kinnisvaraturg näitab selgelt, et inimesed on tüdinenud standardsetest lahendustest. Vaja on enam kliendikesksust ning tarbijate vajadustest lähtumist. Kinnisvaraturu uus tõusufaas algab kindlasti just unikaalsetest nišiprojektidest, mitte järjekordsetest anonüümsetest kolossidest.
    Nišiprojektide arendajad on väiksemad ja paindlikumad. Nad on tarbijaile lähemal, tahavad ja viitsivad tegelda unikaalsete, näputööd nõudvate projektidega, mille suured liigse keerukuse ja väikese mahu tõttu kõrvale jätavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõja risk on nafta hinna ajanud seitsme aasta tipptasemele
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Clemco Baltic OÜ juht Svetlana Laanela: olen iga õppetunni eest tänulik
Värvi- ja liivapritsiseadmete, kaitsevahendite ja mõõteriistade müüja Clemco Baltic OÜ tähistab tänavu 25. tegevusaastat. Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ettevõtte juhi Svetlana Laanela sõnul vaadatakse vaatamata ebastabiilsele ajale positiivselt tulevikku, sest Clemco seadmeid vajatakse nii energeetika-, transpordi- kui ka ohutusvaldkonnas.
Värvi- ja liivapritsiseadmete, kaitsevahendite ja mõõteriistade müüja Clemco Baltic OÜ tähistab tänavu 25. tegevusaastat. Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ettevõtte juhi Svetlana Laanela sõnul vaadatakse vaatamata ebastabiilsele ajale positiivselt tulevikku, sest Clemco seadmeid vajatakse nii energeetika-, transpordi- kui ka ohutusvaldkonnas.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.