Suurkelmid pesid 12 miljonit krooni

Lugu ise sai alguse mullu 15. mail, kui Eestis äri ajav Ukraina ehitusmaterjalide ja sanitaartehnika vahendaja Oleksandr Gogol märkas internetis enda ettevõtte pangakontol tehinguid vormistades, et otse tema silme all kantakse firmast välja ligi 12 miljoni krooni eest valuutat. Peaaegu kahemiljardilise aastakäibega OÜ Solifinance pangakontolt kadus mõne minutiga 300 000 eurot, 500 000 USA dollarit ja 10 000 Briti naela.

Samal ajal, kui Gogol enda Eesti esindajale, vandeadvokaat Ilmar Strausile helistas ja silme all haihtuvast rahast kõneles, käis Tallinnas ühes Sampo panga kontoris vilgas tegevus.

Töötu Lehar, olles end kuu aega varem võltsitud paberite ja dokumentidega notari juures ja äriregistris Solifinance'i uueks juhatuse liikmeks vormistanud ning hankinud endale seeläbi kõik õigused ettevõtte raha käsutada, kandis ukrainlase firmast 11,7 miljoni krooni väärtuses erinevat valuutat enda osalusega Berger Kaubanduse Swedbankis asunud kontole.

NUMBER miljardi kroonine aastakäive on ehitusmaterjalide ja sanitaartehnika vahendajal Solifinance, kelle kontolt varastati minutitega ligi 12 miljoni krooni eest valuutat.

1,8

5846 teadet laekus 2008. aastal rahapesu andmebüroole rahapesukahtlusega tehingute kohta. Lisaks 8015 teadet üle 500 000kroonistest sularahatehingutest.

Samas tunnistab Evestus, et siiani on selgusetu, kes on ülisuure rahapesuskeemi tegelik niiditõmbaja. Kes on see inimene või grupeering, kel oli info, et just OÜ Solifinance'i pangakontol on vaba raha peaaegu 12 miljonit krooni, mida saaks sealt dokumente võltsides kerge vaevaga välja kantida.

"Jah, selge on, et Aavo, Lehar ega Nikolai siin põhitegijad ei olnud. Aju oli ikka mujal. Kus, on siiani teadmata. Ülekuulamistel see ei selgunud, ka uurimisel ei leidnud me otseseid niite. Võimalik, et kohtuistungitel tuleb (juhtumi kohtunikuks määrati Merle Parts - toim) üht-teist välja," avaldas Evestus lootust.

Kelmid kasutasid nn Äripäeva skeemi

Ükski süüdistuse saanud meestest, välja arvatud Vesilind, ei ole varem kohtulikult karistatud.

OÜ Solifinance ja Oleksandr Gogoli esindaja Eestis, vandeadvokaat Ilmar Straus ütles, et advokaatide seas kutsutakse viisi, kuidas tema kliendil üritati nahk üle kõrvade tõmmata, Äripäeva skeemiks lehes varem kirjeldatud sarnase juhtumi tõttu.

"See tähendab, et enne sai minna võltsitud lihtkirjaliku osaniku otsusega, millega oled end lasknud valida justkui uueks juhatuse liikmeks, notari juurde ja lasid võltsingu alusel koostada notaril kandeavalduse uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks. Seejärel liikus petis äriregistrisse ja lasi juhatuse liikmelisuse registris uuendada, misjärel tekkiski kurjategijal õigus ettevõtte rahaga tehinguid teha," kirjeldas Straus praeguseks äriseadustikust kõrvaldatud skeemi.

Straus nendib, et Gogolil vedas ikka hullupööra, et ta üldse juhtus märkama rahavargust.

"Ja kahtlemata võime õnnelikud olla ka selle üle, et ainult pool 12 miljonist kroonist kaduma läks. Oleme realistid, ega neilt töötutelt ju midagi kohtu kaudu välja nõuda ka ei ole," lisas Straus muiates.

Ka vandeadvokaat ütles, et süüdistused saanud seltskond ei ole võimeline ise taustatööd tegema ega skeeme komponeerima. "Kui sa oled pool elust kinni istunud, siis võivad tekkida tutvused ja suhted tavaliste varaste ja huligaanide seas, aga mitte inimestega, kel on teave äriühingute pangakontodel olevate summade suuruse kohta," tähendas vandeadvokaat.

Vesilind: olen süütu ohver

Äripäev nägi mitu päeva vaeva, et Aavo Vesilinnuga ühendust saada. Tema Tallinna Vilde tee ühiselamus asuva korteriköksi uks jäi esialgu suletuks. Kuid eile õnnestus meil saada jutule Aavo abikaasa ning hiljem ka mehe endaga.

Legendaarne kelm - vanemad politseinikud mäletavad Vesilinnu "vägitegusid" juba 1980. aastatest -, kaheksa korda kriminaalkorras karistatud Aavo elab koos kaasaga ühes Vilde tee ühiselamus. Maja fuajees istub komandant.

"Kelle juurde?"

"58ndasse!"

Olgu, astuge aga edasi, teeb komandanditädi õhus juhatava liigutuse.

Aavo elab teisel korrusel, ühe pika, poolpõlenud ja -tahmunud koridori lõpuosas. Hämaravõitu koridori seintest turritavad välja juhtmerullid, ajahamba ja värvikate elanike jalge all kannatanud laudpõrand kriuksub.

Ümbrus on nii trööstitu, et jääb arusaamatuks, kust võttis töötu Aavo raha, et palgata enda kaitsjaks vandeadvokaat Andres Gorkin, üks Eesti tuntumaid juriste, kui kõneks väidetavalt allilmaga seotud inimeste kaitsmine.

Aavo korteri välisuks on siiski korralik, kleepsu järgi valvab elamist isegi turvafirma.

Uksekell töötab. Tirin. Uksetagune kobistamine.

"Kto tam?"

Aavo abikaasa on eestlane, kuid piirkonna eripärast lähtuvalt peab ta sissesoovijad venelasteks. Pärast majas ringiliikumist ei ole ka imestada, miks.

"Jätke enda kontakt. Kui ta õhtupoole koju tuleb, võtab ühendust, kui tahab," ütleb uksepilust võõraid piidlev naine. Andes nimekaardi, jätame hüvasti.

Aavo helistas toimetusse kella 13 paiku. "Ma olen ohver. Mind värvati tööle. Lehekuulutuse peale läksin ja… See oli Gogol, kel oli vaja asjaajamisteks abi. Lubas suuri rahasummasid, aga siin ma olen nüüd," kurdab Vesilind.

Kuidas ta sai enda kaitsjaks tippadvokaat Gorkini?

"Gorkini… Sõber võttis ta," märgib Vesilind, jättes siiski enda teada, kes see helde sõber oli.

MIS ON MIS

Milles asjaosalisi süüdistatakse?

Paragrahv 209. Kelmus

Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.Paragrahv 345. Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamineVõltsitud dokumentide eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.Paragrahv 394. RahapesuRahapesu eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.Sama teo eest grupi poolt - karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.Allikas: karistusseadustik

KRONOLOOGIA

Vesilind - üks Tiesenhauseni maja varastest

1990ndate alguses tagastatakse Brunhild Dorothea Tiesenhausenile tema isale kuulunud kinnistu Tallinnas Toompeal aadressil Kohtu 12/Toom-Rüütli 8. 1700ruutmeetrisel maa-alal on kaks hoonet.1999 oktoobris vormistab proua Tiesenhauseniks maskeerunud tankist notar Sirje Rõõmu juures volituse enda eest tehinguid teha Aavo Vesilinnule, kes müüb maja kuu aega hiljem viie miljoni krooni eest oma tuttavale Mati Kullamäele.2000. a veebruaris ostab kinnistu "heauskselt" kuue miljoni krooni eest Tiit Kurvitsa firma Pankrannik. Paar nädalat hiljem avastab proua Tiesenhausen, et keegi tegutseb tema kinnistul ja teavitab politseid. Kapo juurdlus jõuab aga tõdemuseni, et Tiesenhausen heauskselt ostjalt maja tagasi ei saa.2002. a mais tuvastab kapo Tiesenhausenina esinenud Sirje Vee ja tema kuriteokaaslase Aavo Vesilinnu isiku.2004. a suvel annab Tiit Kurvitsa abikaasa kohtus tunnistusi, mille järel nõustub mees kinnistust loobuma.Sama aasta suvel sõlmib OÜ Pankrannik proua Tiesenhauseniga lepingu, mille kohaselt hüvitab kuriteo tõttu tekkinud kahju ning tagastab kinnistu õigusjärgsele omanikule.Tallinna linnakohus karistas 2004. aasta juulis Aavo Vesilindu kaheaastase reaalse vanglakaristusega.Allikas: ajakirjandus