Põllumajanduse võtmeküsimus: mis saab Eesti piimandusest?

Piimatoodete jaehinnad Eestis on võrreldes tööstuste väljamüügihindade ja tootjahindadega langenud märksa tagasihoidlikumas tempos. Kauplused müüvad küll osasid tooteid, sh kilepakendis joogipiima, ülimadalate hindadega, kuid enamiku toodete osas suurt korrektsiooni pole toimunud. Väljamüügihindade võrdlused erinevate toodete puhul näitavad, et põllumehed saavad tarneahelas aina väiksema osa tarbijatelt küsitavast hinnast. Juuliks oli põllumeestele piimaliitri eest makstav hind langenud 2,98 kroonile. Mullu samal ajal maksti 4,40 kr/l. Piima kokkuostuhind on aastaga langenud 32%.

Märkimisväärne hinnalangus on toimunud just sellel aastal, mis paraku tähendab, et piimatootjate majandustulemused kujunevad võrreldes möödunud aastaga märksa halvemateks.

Lisaks piimanduse allakäigule peituvad põllumeeste tulupuudujäägi põhjused ka teraviljasektoris. Möödunud sügise ilm muutis teraviljakoristuse keeruliseks ja kulukaks. Kuna mujal oli teraviljasaak hea, siis hakkasid hinnad kukkuma. Pidev tulupuudujääk on omakorda sundinud põllumehi kulusid kokku tõmbama, nii on vähenenud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine.

Öeldakse, et mida külvad, seda lõikad. Sestap pole võimalik ka sel aastal teab mis suuri saake oodata, sest taimekasvatusse on sisendite näol tunduvalt vähem investeeritud.

Külma dušina on teraviljakasvatajatele aga mõjunud teravilja kokkuostuhindade väga drastiline langus. Toidurukki eest makstakse praegu 1,1 kr/kg ja toidunisu eest 1,7 kr/kg. Toidurukki kokkuostuhind oli möödunud aasta augustis 2,15 kr/kg, nisu eest maksti mullu 2,6 kr/kg.

Hinnalangus on muutnud teraviljakasvatuse kahjumlikuks, nii võib rukki puhul oodata, et sellel aastal langeb rukki külvipind kolmandikule eelmise aasta tasemest ja rukist toodetaksegi vaid siseturule.

Mõnevõrra parem on nende ettevõtete seis, kes on riskide hajutamisega tegelenud. Sel aastal võidavad need põllumehed, kes suvel teravilja ja rapsi müügihinnad fikseerisid.

Põllumajandusettevõtete jaoks kujuneb võtmeküsimuseks ka kuivatite võimsus ja teraviljahoidlate maht. Käibevahendite krooniline puudus sunnib küll vilja müüma, kuid parema hinna saamiseks peaks ilmselgelt mõne kuu ootama, sest praegused hinnad on madalamad kui ELi interventsioonihinnad. Sekkumiskokkuost käivitub aga alles novembris, rukki puhul on sekkumismeede aga ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames ära kaotatud.