Stockholmi bussid reklaamivad Eestit kirjaveaga

"Så nära, så balt," on kirjas reklaamis, mis peaks tähendama rootsi keeles "Nii lähedal, nii lahe". Just nimelt peaks, sest "lahe" kirjutatakse Rootsi keeles kahe l-iga. Sõna praegune versioon viitab aga ka Baltile.

Reklaamlause autor Henrik Göthlin, kes on EASi turismiesindaja Rootsis, kirjeldab värvikalt, kuidas tema ettekujutuses võiks viga märganud rootslane kaaslase õlale koputada, et ka temagi tähelepanu sellele pöörata, kuid siis taibata, et hoopis tema on teksti valesti mõistnud.

Bussireklaamid, mida näidatakse ka Göteborgis, on üks osa septembris alanud ja novembri lõpuni kestvast reklaamikampaaniast, mis tutvustab rootslastele Eestit kui riiki, mis annab maailma suurlinnadega võrdsed elamused. Nende jahtimiseks ei tule aga kodust kaugele sõita ning sihtpunktiski on erinevad puhkamisvõimalused kompaktselt koos.

Kuid miks peaks üldse rootslane Eestisse tulema, kui paljud eestlasedki on avalikult arvanud, et Eesti on mõttetu turismisihtkoht? Göthlin nõustub, et näiteks looduse poole pealt on Eestil rootslasele tõesti keeruline midagi uudset pakkuda.

Küll aga võiks tema meelest pakkuda ajaloosõpradest rootslastele huvi Eesti kui maa, mis on olnud osaks Rootsist. Samuti lähiajalugu, nõukogude aeg, mida rootslastel pole tulnud üle elada. "Kuigi see osa ajaloost on teie jaoks valuline ja paljud tahaksid selle seljataha jätta, on see rootslaste jaoks huvitav periood. Meie ju oleme seda näinud vaid Ameerika filmidest," lisab Göthlin.

Puhkuse poole pealt toob ta esile üle saja aasta vanuse mudaravilate traditsiooni, millest nüüdseks on välja kujunenud moodsa nimega spaaturism. "Eesti muudavad rootslaste jaoks atraktiivseks spaad nii lõõgastumise kui ka ravi mõttes, sest tervislikud eluviisid on rootslaste seas trendikad."

Göthlini sõnul küsitakse pea alati tema käest ka seda, kuhu ja mida võiks sööma minna. Ka enne kampaaniat Stockholmi elanike seas tehtud küsitluse järgi hindavad rootslased reisides kõrgelt mugavust ja head sööki.

Köögikunst, arhitektuur ja disain ongi Göthlini sõnul need valdkonnad, kus eestlastel on lausa plahvatuslikult palju ideid. "Tundub, et iseseisvusaja alguses käidi maailmas ideid kogumas. Nüüd ollakse tagasi ja tahetakse näidata, et ka meie oskame sama teha, kuid omal moel."

Göthlin meenutab viimast laulupidu, kus rahvariiete detailid olid jõudnud igapäevaste riiete peale, mida kandsid uhkusega teismelisedki. "Meil seda kahjuks pole," lisab ta.

Kõige olulisem argument on aga ehk see, et rootslase jaoks on Eesti endiselt odav maa, Ungari ja Poola järel kolmandal kohal.

Göthlin tahab Eesti inimestele südamele panna, et teeninduskultuurile tuleks rohkem tähelepanu pöörata ja meist igaüks võiks tervitada turiste, naeratus suul. "Kui see muutuks, siis head muljed Eesti kohta leviks kui rõngad veepinnal ja turiste tuleks järjest enam. Neid ei tuleks võtta kui vaenlasi," lisab ta.

Kampaaniate edukust mõõdetakse infopäringute arvu järgi. Rootsi kampaania monitooring toimub spetsiaalselt selle jaoks loodud lehel, kus kuvatakse esmane linnapuhkuse info ning turismiettevõtjate paketid madalhooajaks. Vahekokkuvõtted näitavad, et kampaania alguses seatud eesmärgid täituvad. Laiem eesmärk on suurendada turistide arvu, kes peavad tõenäoliseks külastada Eestit järgmise kolme aasta jooksul.