Põrandaküte: veele suur, elektrile väike pind

Torulahendusi pakkuva Uponor Eesti OÜ müügiinsener Jüri Püss toob betoonpõranda ja puitpõranda võrdlemisel välja viimase viletsama soojusjuhtivuse.

Seetõttu tuleb põrandaküttega puitpõrandas tõsta küttevee temperatuur betoonpõrandaga sama soojusmõju saavutamiseks kõrgemale. Näiteks betoonvariandi 30-40 kraadile peaks vastama puitvariandi 40-55 kraadi. Lühiajalisest 60 kraadist kõrgemaid temperatuure peab ta puitpõrandatele kahjulikuks.

Siiski saab Püssi kinnitusel pea olematu küttepinnaga puitpõranda efektiivsust tõsta torustikuga kontaktis olevate alumiiniumist soojusjaotusplaatidega. Tulemusena peaks nii võtma kütmisest osa 80-85 % kogu põranda pinnast, mis on lähedane betoonpõranda näitajatega.

Et põrandaküte omab suuremat küttepindala kui radiaatorid, tekib soovitud toatemperatuur vähema energiakuluga: radiaatorite veetemperatuurile 55-75 kraadi vastab põrandakütte paarkümmend kraadi madalam näit. "Kui kasutad maakütet, alles siis saad põrandaküttega parima kasuteguri, muude kütteliikide osas vahet pole," ei pea vesi- ja küttelahendusi pakkuva ASi FEB kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu põrandakütet mingiks eriliseks imeloomaks.

Samas tõi ta kahe kütteliigi erinevusena välja nende soojussalvestusvõime. Kui radiaatorid reageerivad süsteemi soojuse vähendamisele kohe, siis põrandaküttel võtab eriti betoonpõranda korral süsteemi temperatuurimuutusega kaasaminemine aega mitu päeva.

"Radiaatoritel saad alati ühe kohe kinni keerata, põrandaküttel annab tulemus tunda alles mitme päeva pärast," lisas Sarapuu. Liiatigi muudab põrandakütte kallimaks just põranda tegemine.

Vesipõrandakütte miinuseks peab ta ülima täpsuse nõuet. "Projekt on põrandakütte puhul püha! Siin eksida ei või. Kui radiaatorile annab alati vajadusel juurde lisada, siis põrandaküte on pöördumatu," seletas Sarapuu, kelle kinnitusel eksitakse põrandakütte paigaldamisel kõige enam torude diameetrite ja pikkustega.

Vesipõrandakütte ühe toru ringi suurima töökindla pikkusena nimetab ta 20millimeetrise läbimõõduga toru puhul 80-100 meetrit ja 16millimeetrise läbimõõduga torul 60-80 meetrit. Põrandale tagab ühtlase soojuse torude omavaheline maksimaalne vahekaugus 15-20 millimeetrit. Sarapuu pidas vesipõrandakütte paigaldamisel töökindlaimateks torude diameetriteks 16 ja 20 millimeetrit.

TTÜ Keskkonnatehnika instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli emeriitprofessori Kaido Hääle sõnul on elektriküte otsese põrandaküttena kaugküttest kaks korda kallim. Kohalike katlamajade puhul võib vahe kasvada ligi 3kordseks vesikütte kasuks. Samas tasub vesiküte siiski rajada 40-50 ruutmeetri suurusest põrandapinnast alates. Seega pooleteise- kuni kaheruutmeetrise WC puhul tasub eelistada elektripõrandakütet.

Kuna vesipõrandakütte rajamine on Hääle tõdemusel radiaatorküttest 10-14% kallim, ei pruugi kümne aasta möödumisel midagi võita, küll aga 30 aasta lõikes, olulisemad argumendid põrandakütte kasuks on siiski mugavus ja hügieenilisus: niiskuse mõjul muidu aktiviseeruvad parasiidid ei saa oma tööd teha.

"Põrandakütte puhul on kogu soojuse väljastus põrandapinna ulatuses võrdlemisi ühtlane ja tulemusena saavutatakse minimaalne õhu liikumine ruumis, minimaalne tolmu lendlemine ruumis," seletas TTÜ Keskkonnatehnika instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli emeriitprofessor Kaido Hääl.

Vältimaks soojuse kadu läbi allkorruse lae või maa sisse, tuleb küttekeha alla põranda sisse paigaldada soojustuskiht. Eestis laialt levinud betoonpõranda ja puitpõranda võrdlemisel ilmneb Hääle sõnul betoonpõrandate parem soojusülekanne. Lisaks põrandate kiirele kuivamisele nt esikus või vannitoas, annab põrandaküte palju juurde ka hügieenile, tõdes Hääl. Näiteks Saksamaal tehtud uuringust ilmnes, et kui niiskuses aktiviseeruvad lestad jt parasiidid, siis põrandakütte puhul oli nende mõju võrreldes radiaatorküttega u 2,5 korda väiksem, sõnas Hääl.

Plasttorud vesipõrandakütte teenistuses võivad teenida vabalt u 50 aastat, sest vee temperatuur üle 50 kraadi ei tõuse. Tihedast polüetüleenist torud on purunemiskindlad. Alles alates temperatuurist 80 kraadi algab toru intensiivne vananemine.