Sõerd: suur maksukoormus õõnestab Eesti jalgealust

Optimaalne maksukoormus Eestis võiks olla 33 protsenti SKPst, leiab endine rahandusminister ja TLG Hotell juhatuse liige Aivar Sõerd.

"Praeguste maksupoliitiliste tendentside jätkumisel on edaspidi raske edukalt püsida riikide maksukonkurentsis, sest maksude pidev tõstmine pikendab majanduskriisist väljatulekut ja halvendab siinsete ettevõtete konkurentsivõimet," rääkis Sõerd.

Maailmapanga ja PricewaterhouseCoopersi uuringu järgi on ettevõtete maksukoormus Eestis keskmiselt 49,1 protsenti aastakasumist, millega oleme maailmas 180 riigi seas 131. kohal, ja seda eelkõige ettevõtetelt kogutavate tööjõumaksude tõttu.

"Maksukoormus hakkas kiiresti kasvama 2007. aastal ja jõuab prognoosi kohaselt tuleval aastal riigieelarve seletuskirja järgi 36 protsendini," ütles Sõerd.

Sõerdi sõnul on globaalse finantskriisi olukorras paljud riigid majanduse elavdamiseks hoopis makse langetanud. Ülemaailmses maksukonkurentsis püsimiseks on vähendanud just ettevõtete tulumaksumäära. Mitmed riigid on Sõerdi sõnul alandanud ajutiselt käibemaksumäärasid või lükanud edasi kavandatud käibemaksumäärade tõuse või siis kiirendanud käibemaksu tagastamise protsessi.

Tööjõukulude maksukoormuse kohta leiavad nii Sõerd kui ka Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk, et see on ülemäära suur, ja võiks kaaluda sotsiaalmaksu ülempiiri rakendamist. "See võtaks maha takistuse kõrgepalgaliste tippspetsialistide sissetoomiseks Eestisse. Me vajame neid, kui tahame hakata tootma keerulisi tooteid ja teenuseid," põhjendas Terk.

Tergi sõnul võiks Eestis praeguse süsteemi asemel kehtida tavaline 10protsendiline ettevõtte tulumaks. "See oleks rahvusvaheliselt tasandilt hinnatuna vägagi mõõdukas number ega tohiks ettevõtteid kägistada," lisas ta.

Samas ütles ta, et riikide maksukoorma pingerea koostamisel on metoodiliselt väär näidata tööjõumakse protsendina aastakasumist, nagu Maailmapanga ja PricewaterhouseCoopersi uuringus tehti, seda maksusüsteemide erisuste tõttu.

Terk selgitas, et näiteks osas maades maksavad töötajad ise tööjõult võetavad maksud, sel juhul maksab ettevõte muidugi töötajale oluliselt suurema palga kätte, osas on jälle teistpidi. Pluss segasüsteemid. Ühel juhul on Tergi sõnul ettevõtja õnnetu, et peab tööjõult riigile suurt maksu maksma, teisel juhul on sellepärast, et peab kõrget palka maksma.

Terk ei suutnud mõista, kuidas on võimalik, et Eesti on ettevõtete maksukoormuse poolest maailmas 131. kohal ja samal ajal maksusüsteemi ettevõtjasõbralikkuselt maailmas 38. ja ELis isegi 6. kohal.

Rahandusminister Jürgen Ligi ei pea Eesti maksukoormuse 131. kohta tõeseks, kuna 183 riigi võrdlemisel ei ole arvestatud erakindlustuse koormust.

Järgneb intervjuu Jürgen Ligiga.

Kas Eesti kõrge ja üha kasvav ettevõtete maksukoormus ei vähenda meie konkurentsivõimet, kui samal ajal mitmed teised riigid maailmas makse alandavad? Miks me ignoreerime seda?

Me ei ignoreeri seda. Aga peab silmas pidama, et kasv johtus väga ekstreemsetest asjaoludest ning alternatiiv olnuks tunduvalt hullem.

Milline ettevõtete maksukoormus aastakasumist on Teie hinnangul optimaalne?

Ma ei võtaks seda 131. kohta tõena. Võrdlused ei võta arvesse erakindlustuse koormusi. Koorma ümberjagamine tööandja ja -võtja või makse ja maksu vahel ei muuda seda, loeb üldine koormus, samuti maksude suhe SKPsse.

Peame end paraku võrdlema eelkõige ELi riikidega. Ma ei tahaks tõsiselt võtta võrdlusi puuduva sotsiaalsüsteemi või olematute keskkonna- ja muu regulatsioonidega riikidega. Samuti peaks maksukoorma kõrvale lisama ka riikide võlakoormad. Päris kindlasti hakkavad maksud nende tõttu teistes riikides tõusma, sest näiteks ELi riigid keskmiselt on varsti ette ära kulutanud kahe aasta eelarve, mõni ka kolme.

Eesti võlakoorem on Euroopa väikseim, tõususurve seega samuti.