Aktsiisitõus röövib taskust pool tuhat

"Esiteks oli küsimus selles, et teatud soodustuse tegemine tarbijatele oleks riigiabi, mis eeldaks loa taotlemist, mis veel omakorda võtaks aega," lausus rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Ta lisas, et roheliste kavandatud neljaprotsendiline elektri hinna tõus oleks olnud tavatarbija jaoks liialt ränk. Seega jõutigi kompromissini, et elektri eest makstavad kõik ühtlaselt 1,6 protsenti ja erandeid ei tehta.

Küll aga on roheliste esindaja Toomas Trapido sõnul suurfirmadele mõeldud asendamisvõimalus veel endiselt koalitsioonipartnerite laual. See tähendaks, et suurtarbija võib osaliselt või täielikult taastuvenergia tasu asendada investeeringutega taastuvenergia ettevõttesse. Kui suurettevõte investeerib tuuleparki või koostootmisjaama, vabastatakse ta vähemalt osaliselt taastuvenergia tasu maksmisest.

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus oli eelarvesse juba varem sisse kirjutatud. Aga riik vajas eurokriteeriumite täitmiseks kindlamat seljatagust, mistõttu surusid võimuerakonnad koos roheliste toega õige napilt eelnõu läbi. Varem arvutas Rõivas, et 400 miljonist kroonist piisab eelarve turgutamiseks. Elektri- ja kütuseaktsiisi tõstmisega peaks kõigi eelduste kohaselt järgmise aasta eelarvesse lisanduma 535 miljonit.

"Igal pool on väga palju pitsitatud, kui me räägime ainuüksi päästjate koondamisest ja arstide-õdede palkade vähendamisest. Kindlasti on neid kohti, kust saaks vähemaks võtta, aga ega neid väga palju ei ole ka. Kuidagi oli raha juurde vaja, et eurole üleminek kindlustada," kommenteeris Trapido otsust aktsiisi kergitada.

Eks see on see, mis tuleb Eesti inimestel euro eest maksta. Ettevõtja seisukohast oleks eeldanud, et avalikus sektoris toimub suurem kulude kärbe ja vähendatakse rohkem kulutusi. Nüüd on mindud kahte teed - tõstetud makse ja vähendatud kulusid. Tähtis on ikkagi see, et eurole üleminek toimuks. See on siiski eesmärk number üks.

Nüüd löövad peerud lõkendama kahest otsast korraga, sest ühest küljest sööb see meie kindlustunnet, teisalt aga õõnestab ideoloogiat, sest enam me polegi madala maksusüsteemiga maa. See iseenesestmõistetavus häirib kõige rohkem, et mis seal ikka - paneme maksud otsa ja läheb! Pigem peaks mõtlema, kas meil on nii palju ametkondi ja ametnikke vaja. Tuleks üle vaadata, milliseid funktsioone meil oleks vaja tegelikult täita.

Autor: Katariina Krjutshkova