Esimesed tehingud on juba tehtud.
Keskkonnaministeerium on saanud looduskaitsealuste piirangutega kinnisasja omanikelt ligi seitsesada avaldust, et riik omandaks nende kinnistud, mille pindala küündib kokku 8600 hektarini.
Selleks, et kiirendada toiminguid ka looduskaitseliste piirangutega maatükkidega, kiitis riigikogu mullu heaks seadusemuudatuse, mis lubab tasaarvestamist. See tähendab, et isik, kellele kuulub looduskaitseliste piirangutega maa, mida ta ei saa soovitud kujul majandada, võib selle maa eest enampakkumise korras riigilt teise maatüki osta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kinnistute väärtus hinnatakse ära ning seejärel otsustab keskkonnaministeerium nende tasaarvestamise.
Hiljuti tasaarvestati nii näiteks kahe Tallinnas asuva kinnistu vastu mujal Eestis asuvad maatükid.
Maa-ameti kinnitusel on huvi tasaarvestamise vastu üsna suur.
OÜ Leheris omaniku Margo Aasa sõnul on tasaarvestamise kord väga tervitatav ja üheselt mõistetav. "Siin pole midagi korruptiivset. Maatükid hinnatakse turuväärtuse järgi," märkis Aasa. Leheris esitas 2008. aastal neli avaldust looduskaitseliste maade vahetamiseks või riigile müümiseks.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi arvates kestab müük veel paar aastat ning siis on praktiliselt igal maatükil ja metsatukal olemas peremees. See tähistaks ka maareformi lõppu.
Keskkonnaministri käskkirjad kinnistute väärtuste tasaarvestamise kohta on ministeeriumi dokumendiregistris tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks 75aastase piiranguga.
Minu meelest on tasaarvestamine hea võimalus just neile, kes on riigile esitanud looduskaitseliste maade vahetamise või riigile müümise avalduse ja kelle avaldust riik on aktsepteerinud. Mõni neist on oma soovi täitumist juba aastaid oodanud, esimesed avaldused pärinevad 2003. aastast.
Ootajale on see ülekohtuselt pikk aeg. Eriti juhul, kui tegu on omanikuga, kellel on maa kasutamiseks hea ja kasumit tõotav äriplaan, kuid see tuleb looduse kaitsmise nimel oluliselt ringi teha või hoopis maha matta.
Praegust tasaarvestamist varasema maadevahetusega võrrelda ei saa. Esiteks kujuneb ostetava maatüki hind avalikul oksjonil ehk kõigi ostusoovijate silme all. Teiseks võib looduskaitseliste piirangutega maa omanik oma kinnistu eest omandada maa ükskõik missuguses Eesti piirkonnas. Maadevahetusel kehtis sama piirkonna nõue.Kui omanik on oksjonil maatüki omandanud, siis see talle ka kuulub, sest tasaarvestuse korral ei ole piirinaabritel ja senistel maakasutajatel ostueesõigust.