Hinnatõusu pole kauaks

Tallinna börs on aastat alustanud nii Euroopa kui ka muu maailma aktsiaturgudega võrreldes tugeva tõusuga. Mullustest põhjadest on aktsiahinnad tõusnud keskmiselt 120%, jõudes tasemeni, kus viimati kaubeldi 2008. aasta suvel, enne seda aga 2005. aasta alguses. Ainuüksi tänavu on Tallinna börsi indeks kasvanud 45%. Aktsiad tõusevad hoolimata sellest, et Eesti makromajandusnäitajad ning 3/4 börsiettevõtete finantstulemused on endiselt negatiivsed. Kuna reaalmajanduses on paranemise märke raske märgata, tekib küsimus, kas Tallinna börsi viimase aja tõus on praeguse majanduskeskkonna taustal põhjendatud.

Aktsiad on majandusest ees. Ajalooliselt on aktsiahinnad liikunud keskmiselt 6-8 kuud makromajandusest eespool, sest need ei peegelda ainult ettevõtte varade hetkelist väärtust, vaid ka tulevikus teenitavaid rahavoogusid. Kui heita pilk näiteks Eestiga sarnases majanduskriisis olnud Soome aktsiaturgude ning makronäitajate liikumisele 1990ndate esimesel poolel, on näha, et aktsiad alustasid tõusu 3 kvartalit enne SKP kerkimist. Tööpuudus saavutas tipu aga alles kaks aastat pärast Helsingi aktsiaindeksi tõusu.

Turgude põhi ja suunamuutused on enamasti seotud mingi olulise sündmuse või muutusega. Eelmise aktsiahindade kasvutsükli alguseks Tallinna börsil võib pidada 2003. aastat, kui sai lõplikult selgeks, et Eesti liitub Euroopa Liiduga. Järgneval kolmel aastal tõusid aktsiahinnad keskmiselt 45% aastas, turukäive kolmekordistus ning börsile tulid mitmed uued ettevõtted. Mullusele tõusule pani hoo sisse Eesti Telekomile tehtud ülevõtupakkumine, andes signaali, et devalveerimisrisk on laualt kadunud. Baltikumi investeerivatesse fondisse liikus seejärel rohkelt uut raha.

Veelgi tugevam signaal tuli Eestist aastavahetusel, kui valitsus ning reitinguagentuurid teatasid, et suure tõenäosusega täidab Eesti kõik Maastrichti kriteeriumid ning võtab 2011. aastal kasutusele euro. Positiivsed uudised euro tulekust tõstsid Eesti teiste Balti riikide seast esile ning tegid Tallinna börsi investorite jaoks veelgi atraktiivsemaks. Euro tuleku ootusi võibki pidada peamiseks teguriks aktsiahindade tõusu taga aasta alguses. Eesti aktsiaturule investeerijale on euro tulek oluline positiivne sündmus - ühisraha kasutuselevõtt tooks Eesti majanduskeskonda vajalikku stabiilsust, maandaks investeerimisega seotud riske ning tõstaks majanduse ja börsiettevõtete kasumi kasvuväljavaateid.

Jaanuaris olid börsi päevakäibed viimaste kuude keskmisest 2-3 korda kõrgemad ning plokktehingute arv ja mahud on kasvanud, mis näitab, et börsile on liikunud institutsionaalsete investorite raha. Aktiivselt investeerivad ka jaeinvestorid, mistõttu on keskmine tehingute arv päevas teinud märgatava hüppe. Lisaks euro-ootusele on väikeinvestorit julgustanud euro tuleku eel langevad krooni hoiuseintressid, mis on aastataguselt 5%-lt 2%-le kukkunud. Silma torkab, et kui viimastel aastatel on Tallinna ja Vilniuse börsiindeksid liikunud samas rütmis, siis jaanuaris on Tallinna aktsiad näidanud neljandiku võrra suuremat tõusu.

Aasta alguse aktsiahindade tempokas tõus ei ole siiski sellisel kujul jätkusuutlik. Majanduslangus on muutnud börsiettevõtete kapitalistruktuuri, kulubaasi ning ümbritsevat majanduskeskonda, positsioneerides ettevõtted uueks majandustõusuks erinevalt. See tähendab, et edaspidi muutub olulisemaks üksikaktsiate valik ning aktsiate põhjalik fundamentaalanalüüs.