- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,1
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi soovitab pangad maksustada
Ajal, mil maailma finantsturgudel valitses kaos, jätkus Rootsi valitsusel võhma lisaks hädas pankade aitamisele mõelda ka juba võimaliku järgmise kriisi peale.
2008. aastal asutati stabiliseerimisfond, mis peaks tulevikukriiside korral aitama Rootsi riigil hädas panku päästa.
Nüüd on Rootsi rahandusminister Anders Borg teinud teistele euroliidu rahandusministritele ettepaneku järgida kuningriigi eeskuju. "Me elame praegu läbi kriisi, mis on maksumaksjatele väga kallis. Me ei tohi leppida sellega, et pankurid jälle terve nahaga pääsevad," ütles Borg.
Rootsi panku ja teisi krediidiasutusi maksustatakse nende aastaaruannete põhjal ja esimesed "arved" saadab riik välja 2009. aasta tulemustele tuginedes. Maksu suurus on 2009. ja 2010. aastal 0,018% panga kohustustest ja kahekordistub aastast 2011.
Daniel Barr Rootsi riigivõla ametist ütles, et eesmärk on koguda 15 aastaga fondi 2,5% riigi SKPst ehk 40 miljardit Rootsi krooni. Küsimusele, kas see on piisav tulevikukriisidest pankade päästmiseks, vastas Barr, et selles ei saa kunagi täiesti kindel olla. "Kuid viimase finantskrahhi peale kulus meil 4-5% SKPst. Sellest 90% katsid siiski rekonstrueerimised ja ülevõetud pankade müük."
Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupanga peaökonomist Erik Berglöf pidas õigeks, et maksustatakse riske, mida finantssektor loob. Kuid Rootsi valitud tee ei pruugi tema sõnul siiski maandada riske ja ebakõlasid, mis kriisi ajal pankade haavatavuse tekitasid. "Kuna maksustatakse deposiiti, siis võib see lahendus hakata eesmärgile vastu töötama. Üks põhilisi kriisi õppetunde ju oli, et panku peaks julgustama oma deposiidibaasi nii grupis kui ka tütarettevõtetes tugevdama," ütles Berglöf.
Samas on tema sõnul Rootsi maksu eeliseks selle kasutuselevõtmise lihtsus. "Seda tõestab fakt, et fond on juba käivitatud, samas kui paljud teised riigid alles maadlevad sama küsimusega. Teisi palju keerulisemaid ettepanekuid alles arutatakse ja need ei saa kunagi teoks. Samas Rootsi maksu saab aja jooksul täiustada," lisas ta.
Tundub, et fondi loomine toimus Rootsis ilma suurema kärata. Swedbanki juht Michael Wolf ütles, et paljude muude maailmas väljapakutud lahendustega võrreldes oli sellise fondi loomine mõistlik. "See sunnib omanikke vastutust võtma," sõnas Wolf. Tema hinnangul on ka makstav protsent õiglane.
Kriisipaketti luues pole Rootsi riik pankade vastu lahkust üles näidanud, lisas Wolf. "Nad on olnud väga ranged ja neil on selles mängus (abipaketi väljatöötamises - toim) suur roll. Aga ma arvan, et see on hea," leidis ta.
Ka Barri sõnul ei arutanud kommertspangad fondi loomise vajadust kuigi palju. Fondi ideed tutvustati osana suuremast tugipaketist 2008. aastal - kriisi tulipunktis. "Selline olukord ei ole aeg protestimiseks," ütles Barr.
Barr lisas, et fond katab vaid Rootsis registreeritud finantsasutuste kohustusi. "See hõlmab nende välismaiseid harusid, kuid mitte tütarfirmasid nagu Rootsi pankadel Baltimaades," selgitas ta. "Seega kui näiteks Eesti tahab asutada fondid, et stabiliseerida oma pangandussüsteemi tulevikku kriiside jaoks, tuleks teil luua oma fond ja maksustada kohalikke panku, kaasa arvatud Rootsi pankade tütreid."
Hetkel kuum
Kui Borgi ettepanek euroliidus läbi läheks, tähendaks see, et Rootsiga sama maksuprotsendi korral peaks Eesti pangad sel aastal fondi maksma umbes 50 miljonit krooni ja see summa kahekordistuks mõne aastaga.
Eesti ootab Borgi ettepaneku kohta aga euroliidu arvamust. "Eesti seisukohalt on oluline, et Euroopa Liidu otsused toetaksid ühist pangandusturgu," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross. Tema sõnul on riskide haldamise ja kriisikulude kandmise alal Rootsi tüüpi stabiliseerimisfond üks tõsiseltvõetav lahendus.
Majanduseksperdid jagunesid Rootsi rahandusministri idee ehk stabiliseerimisfondi vajalikkuses kahte lehte - ühtede arvates on Eesti pangad juba niigi lühikese rihma otsas, teiste arvates suurendab fond pankade usaldusväärsust.
"Tekkinud olukord tuleks seadustada ehk muuta põhiseadust ning anda Eesti Pank Rootsi riigipanga alluvusse. Siis oleks juhtimine ja vastutus kõigile üheselt selge," vastas Indrek Neivelt naljatledes küsimusele, mida Eesti pangandussektori tuleviku kindlustamiseks praegu teha tuleks.
Stabiliseerimisfondi loomist Neivelt heaks mõtteks ei pea. "Panganduses on juba niigi palju normatiive ja piiranguid. On likviidsusnõuded, pangad korjavad raha hoiuste tagamise fondi," ütles ta. "Lisafond on ju kulu ja selle peavad kinni maksma kliendid. See aga tähendab kõrgemaid intresse ja vähem laene. Seda olukorras, kus niigi pankade laenuportfellid vähenevad. Majanduskasvule see kindlasti kaasa ei aita," leidis Neivelt.
Selliste ekstreemsete juhtumite korral, nagu 2008. aasta lõpus, võiks Neivelti sõnul kasutada hoiuste tagatisfondi ja riigi raha.
"Lisakoormust pole pankadele ja sealtkaudu majandusele vaja. Probleemi tekitas ikkagi suuresti igasuguste derivaatidega kauplemine. Oleks ülekohtune selliste toodetega spekuleerijate pärast karistada lihtsaid laenusaajaid."
Neiveltiga ühel meelel on Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse Instituudi direktor Andres Arrak, kelle sõnul ei ole sellise fondi loomine Eestis ega ka kuskil mujal vajalik.
"See luuakse ju pangaklientide arvel. Kogu idee ise on väär: igas ärivaldkonnas võetakse riske, aga kuskil pole räägitud sellest, et nende riskide vastu kindlustamise peaksid kinni maksma kliendid. Miks siis panganduses?" arutles Arrak. "Selge on muidugi, et pangad riskeerivad kasumiahnuses rohkem. Ju siis tuleb neil oma poliitika ümber vaadata," ütles ta.
Arraku sõnul oleks fondi plussiks küll see, et panga kliendid maandaksid oma rahaga oma riske, kuid see ei paneks panku oma tegutsemispõhimõtteid muutma.
"Me võime ükskõik kui suure fondi ükskõik kui suurte intressimaksetega luua, pankade poliitikat ei muuda see kindlasti. Me seega võitleksime tagajärje, mitte põhjustega," ütles Arrak.
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ei oleks stabiliseerimisfondi loomisega Eestil kiiret, aga põhimõtteliselt oleks see vajalik. Kuna praegu on Eesti rahvuslike pankade osa panganduses väga väike, siis poleks fondil majanduse funktsioneerimise ja ka riigi finantside seisukohalt erilist tähtsust.
Aga kuna kriisis kannatasid enim riigid, kes ei saanud toetuda rahvuslikule pangandusele, siis tuleks Vitsuri sõnul kaugemale ette vaadates mõelda, kuidas anda Eesti väikesele rahvuslikule pangandusele samalaadsed konkurentsieelised, nagu meil töötavatel välispankadel juba nende emapankade kaudu on.
"Rootslaste stabiliseerimisfondi olemasolu tugevdab usaldust pankade vastu ja kujuneb oluliseks konkurentsiteguriks," märkis Vitsur. "Sellise fondi moodustamine on vältimatu, kui tahame, et meie ettevõtjatel oleks tulevikus võimalik kodusel pangandusturul konkureerida, ja kui me ei soovi tulevikus kriisiolukorras oma pangandust maksumaksja rahaga toetada."
Endine Eesti Panga nõukogu esimees, Tartu Ülikooli pangandusprofessor Mart Sõrg peab stabiliseerimisfondi ideed üldiselt heaks, kuid leiab, et panganduse globaliseerumise oludes pole üksikute riikide fondid superpankade päästmiseks võimelised. Seepärast oleks parem luua üleeuroopaline fond, mis asuks Euroopa Keskpanga juures.
"Eesti Pangal pole ju praegu suurpankade päästmiseks piisavalt tagavarasid. Kui Eesti Pank võtaks mõne panga päästmiseks raha eraldi stabilisatsioonifondist, mitte oma olemasolevatest varadest, siis ei teki survet euro nõrgenemisele," märkis professor.
Sõrg pidas rootslaste idee nõrgaks küljeks seda, et pankade riskide vähendamine võib nende riskikäitumist julgemaks muuta. Selle takistuseks võiks tema sõnul olla fondi statuudis säte, et abi küsiv pank peab enne abi saamist juhtkonnas süüdlased välja selgitama ja neid karistama.
"Panga omanikud on juhtkonna boonussüsteemid üles ehitanud kasvu printsiibil. Nad ei suuda tegevjuhtkonna riskikäitumist kontrollida," ütles Sõrg. "Seega tulevikus teaks juhtkond juba ette, et kui pank küsib stabilisatsioonifondist abi, siis omanikud ilmselt peavad neile kinga andma."
Vitsur lisas, et kuna Rootsi pangad olid kriisi haripunktis keerulises olukorras, kuna olid andnud suuri laene kriisist enim räsida saanud Kesk- ja Ida-Euroopale, oli arusaadav, et rootslased tegutsesid kiiremini kui paljud teised.
Kiirus võib olla samas ka miinus, sest nende lahendus võib Vitsuri sõnul osutuda teistsuguseks kui see, milles ülejäänud ELi riigid kokku lepivad.
"On selge, et oleks parem, kui G20 jõuaks mingile ühtsele positsioonile enne, kui Eestil rootslaste süsteemi rakendamine aktuaalseks muutub," lisas ta.
Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs ütles, et näiteks Taanis katab just hoiuste tagamise fond ka raskustesse sattunud pankade toetamise ülesannet.
"Taani skeemi põhimõte on, et kui panga toetamine on odavam kui hoiuste hüvitamine, siis toetatakse panka," lisas ta. Tõrsi sõnul on euroliidus käimas diskussioon ka selle üle, kas hoiuste tagamise skeemide mandaati tuleks laiendada raskustesse sattunud pankade toetamiseks. Tõrsi sõnul tuleks Eestil hoiuste tagamisskeemides muudatuste tegemise korral oodata ära diskussiooni tulemused EList. Seda eelkõige seetõttu, et Eestis tegutsevatele välisriikide pankade filiaalidee kehtivad nende päritoluriigi tagatisskeemid.
Äripäeval ei õnnestunud Rootsi rahandusministri ideele saada kommentaari ei Swedbanki, SEB ega Nordea panga siinsetelt juhtidelt.
Nordea pank keeldus kommentaaridest, kuna teema on nende hinnangul poliitiline. Swedbanki ja SEB pressiesindajad soovitasid pöörduda pangaliidu poole.
Pangaliidu juhatuse esimehe ja Sampo Panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul tuleb Rootsi fondi mudelianalüüsiga tutvuda, et selle otstarbekusest Eestis ja mujal aru saada. "Tänane teadmine naaberriigi fondist ei toeta selle initsiatiiviga kiiret kaasaminekut," sõnas Rehe.
"Samas praktiline teadmine, et Rootsi pangandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks on rakendatud lisameetmed, alandab ka Eesti panganduse süsteemset riski."
Rehe sõnul olid ja on riiklikud majanduse ja panganduse stabiliseerimise paketid esmajoones suunatud nende riikide endi majandusriskide maandamiseks ja ennetamiseks. Eestis saavad keskpank ja finantsjärelevalve vajadusel ennetavalt karmistada pankade kapitaliadekvaatsuse nõudeid ja muid strateegilisi normatiive.
"Euroopa vaates on oluline jälgida suurriikide abipakettide teemat tervikuna, kuna 2008.-2009. aastal kiiruga ja jõuliselt rakendatud paketid hakkavad selle aasta lõpuks läbi saama ning pakettidest "väljumine" eeldab tasakaalustatud otsuseid ja tegevusi," rääkis Rehe.
Tanel Ross, rahandusministeeriumi asekantsler
Rootsi pangagruppe tugevdavatel sammudel on ka Eestis igal juhul positiivne mõju. Finantskriis näitas, et lisaks siinsetele suurtele kapitali- ja likviidsusvarudele on regiooni ühine pangandussüsteem Eesti panganduse stabiilsusele väga oluline. Tähtis on ka igapäevase pangajärelevalve ja kriisiolukorraks valmistumise alane koostöö. Oleme valmis kriiside ennetamisse ka ise panustama. Kriisiolukorras tuleks kaaluda esmalt erasektori lahendusi. Riigi sekkumist tuleb iga juhtumi puhul eraldi kaaluda. Panganduse usaldusväärsuse kaitsmise peamine alus on koostöö regioonis ja euroliidus.
Ivari Padar, endine rahandusminister
Ma mõistan Anders Borgi, kui ta soovib, et ta ei peaks enam maksumaksja raha pankade kindlustamiseks kulutama, isegi kui selle eest mõistlikul moel pankadelt ka tasu võetakse. Aga Eesti Pank näiteks on süstemaatiliselt nõudnud siin tegutsevatelt pankadelt keskmisest tunduvalt kõrgemat kapitaliseeritust, ning see ühendatult tugeva järelevalvega on üks viis, kuidas pangandussektorit tugevdada.
Mõistagi on probleemiks see, et kui kasv jälle algab, tekib pankadel soov agressiivsemalt käituda. Ka nn Baseli komitee soovitused näivad liikuvat selles suunas, et pankade kapitalinõudeid karmistada.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele