Loe, kuidas ennustati eile täna avaldatavat SKP numbrit

"Kui selle aasta esimene kvartal oli miinus, siis teine kvartal võiks tulla null ning kolmandast kvartalist võiks minna 0,5- või 0,7protsendilise plussi peale," rääkis majandusteadlane Andres Arrak ning lisas: "Nii et teises kvartalis võiksime olla põhja kätte saanud."

Arrak loodab, et septembriks-oktoobriks on majanduses toimunud juba struktuursed muutused, mis aitavad luua töökohti või hoida tööpuudust madalamal ka siis, kui suvised töökohad ära kaovad. "Suvi aitas tööpuudust leevendada, aga sügiseks võiks majandusel nii palju jalad all olla, et töökohti luuakse juba uutel alustel," rääkis ta ning kinnitas, et suhtub edasisse optimistlikult.

SEB makroanalüütik Hardo Pajula käib aga välja veelgi positiivsema ja julgema numbri - SKP kasv teises kvartalis +2,5 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Põhjenduseks ütles analüütik, et oma osa on siin nii madalal võrdlusbaasil kui ka tööstuse ja ekspordi heal käekäigul. Aastaseks SKP kasvuks pakub Pajula +2 protsenti. "Selleks, et prognoos täituks, peaks majanduskasv kolmandas ja neljandas kvartalis tõusma," lisas analüütik.

Ober-Hausi Kinnisvara ASil on läinud tunduvalt paremini kui eelnevatel kvartalitel, rääkis tegevjuht Tarmo Kase. "Teise kvartali hindamiste ja kinnisvaravahenduse käive on esimese kvartaliga võrreldes tõusnud 75 protsenti ja võrreldes 2009. aasta teise kvartaliga on kasv suisa 275 protsenti. Aga tuleb ka arvestada, et võrdlusbaas on tegelikult üsna madal," selgitas Kase. Tema sõnul oli tehingute arv teises kvartalis 20 protsenti suurem kui esimeses kvartalis.

Sügis toob Kase sõnul tehingute arvu tõusu kõikides kinnisvarasektorites. "Tuleb uusi arendusi, mida saab pakkuma hakata. Lisaks plaanib Ober-Haus paari suuremat ostu-müügitehingu vahendust, kus tehinguväärtused ulatuvad sadadesse miljonitesse kroonidesse," ütles tegevjuht.

Lastemööbli tootjal Suwem ASil möödusid selle aasta teine kvartal ja suvi hästi. "Müügi- ja tootmisnumbrid on jäänud küll samale tasemele eelmise aasta sama perioodi näitajatega, küll on aga oluliselt muutunud klientide struktuur ja turgude osakaal," ütles tegevjuht Mart Nilson ning lisas: "Tagasiminek Eesti ja Läti turgudel on asendunud ekspordi kasvuga teistesse Euroopa riikidesse ning kaugemalegi."

Sügise kohta rääkis Nilson, et kui juuli lõpus ja augusti alguses alanud tendents jätkub, võib tellimusi paari kuu pärast olla rohkem, kui nende praegu olemasolevad toomisvõimsused tõenäoliselt täita lubaksid.

Ericsson Eesti AS võib tegevjuht Veiko Sepa sõnul uhkust tunda tugijaamade tootmise alustamise üle, mis on toonud korraliku kasvu juba teises kvartalis ning annab põhjust olla optimistlik ka ülejäänud aasta osas.

"Lairibaseadmete nõudlus on kogu maailmas kõrge ja see annab hea baasi meie tootmismahtude kasvule," ütles Sepp ning möönis, et julgeb loota ka Eesti SKP tõusule pöördumist võrreldes aastatagusega.

Heiki Hallik, ASi Hallik tegevjuhtPagaritoodete tootja Hagar on teinud mõned kampaaniad Soomes ja Rootsis ning nüüd katsume püsisortimendiga sinna turule saada. Samuti on plaanis leida võimalusi ka muudel eksporditurgudel. Eesti turg on oma tarbijaskonnaga piiritletud, mistõttu on eksport vajalik, kui eesmärk on kasvada. Juulis oli pagaritoodete puhul tarbimise langus. Kuumad ilmad viisid tarbijad jookide ja jäätiste poolele.

Kui suudetakse läbi viia hinnamuutused, võime loota sellele, et teenime aasta lõpus ka kasumit. Praegune surve hindadele on aga sundinud vähendama töötasusid. Kui hindasid suuremaks ei korrigeerita, ei saa me ju rääkida ka palkade kasvust ning seetõttu ka tarbimise elavnemisest.

Andres Matkur, ASi ACE Logistics Estonia tegevjuht

Meil on läinud sellel aastal tõusvas joones. Raskeim aeg oli 2009. aasta esimene poolaasta, pärast seda on hakanud olukord paremaks minema. Transporditud saadetiste arv on suurenenud märkimisväärselt, seda eriti maanteetranspordis, kus oleme oluliselt suurendanud veoliinide regulaarsust. Eriti positiivne on näha just ekspordimahtude kasvu, mis annab tunnistust kohaliku ekspordisektori taastuvast võimekusest. Lennu- ja meretransport näitab samuti elavnemise märke, samas ladustamisteenuste valdkond on endiselt keeruline.

Oleme viimasel paaril aastal panustanud veosüsteemide arendamisse ja üldisesse efektiivsusesse ning näeme endal piisavalt potentsiaali käibe kasvuks.

Autor: Kadrin Karner, Indrek Kald