- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,09%40 045,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,12
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,09%40 045,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsemissektori võlg esimesel poolaastal 15 mld
Tänavu esimesel poolaastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 4,2 miljardit krooni. Valitsemissektori eelarve puudujääk oli mullu täpsustatud andmetel 1,7% ja võlatase 7,2% sisemajanduse koguproduktist, teatas statistikaamet.
Täpsustatud andmetel ületasid 2009. aasta lõpus valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 3,8 miljardi krooniga. Kui 2008. aastal moodustas lõviosa koondpuudujäägist keskvalitsuse puudujääk (6,1 miljardit krooni), siis 2009. aastal oli kõigi allsektorite panus koondpuudujääki üsna võrdne — keskvalitsuse puudujääk oli 1,3 miljardit krooni, kohalike omavalitsuste sektoril miljard ning sotsiaalkindlustusfondidel 1,5 miljardit krooni.
Valitsemissektori võlataseme näitajates olulisi täpsustusi võrreldes kevadel avaldatud 2009. aasta esialgsete andmetega ei toimunud. 2009. aasta lõpus ulatus valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) 15,5 miljardi kroonini, kasvades varasema aastaga võrreldes kolmandiku. Suurima osatähtsusega oli kohalike omavalitsuste võlg 8,7 miljardit. Keskvalitsuse võlatase kasvas varasema aastaga võrreldes ligi kaks korda, ulatudes 7,7 miljardini.
Tänavu teises kvartalis ületasid kulud tulusid 36,5 miljoni krooniga ning kahe esimese kvartali tulemuste põhjal ulatus valitsemissektori koondpuudujääk esimese poolaasta lõpus 4,2 miljardi kroonini. See on üle kahe korra väiksem kui 2009. aasta samal ajal. Tänavu teises kvartalis kahanesid valitsemissektori kogukulud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13% ning töötajate hüvitised 6,5%.
Kogutulud olid teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4% väiksemad, kuid esimese poolaasta võrdluses laekus tulusid 181 miljonit krooni rohkem. Enamikus tululiikides jäi laekumine 2009. aasta esimese poolaastaga võrreldes väiksemaks, vaid Töötukassa tuludes toimus töötuskindlustusmaksete tõttu oluline kasv. Paranes ka trahvide ja maksuviiviste laekumine.
Tänavu teise kvartali lõpuks vähenes valitsemissektori võlatase 496 miljoni krooni võrra ning oma panuse võla vähenemisse andsid nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste sektor. Võlataseme vähenemist põhjustasid nii kodumaiste kui ka välismaiste laenude tagasimaksed, samal ajal kui uusi võlakohustusi võeti ettevaatlikult.
Samuti toimusid teises kvartalis muutused välis- ja kodumaise võla struktuuris — ligikaudu 1,2 miljardit krooni senisest välisvõlast klassifitseeriti võlakirjade ostu-müügitehingute läbi ümber kodumaiseks võlaks.
Eurostat avaldab liikmesriikide täpsustatud võla- ja defitsiiditaseme andmed 22. oktoobril.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele