• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab Reiljanistja Annusest?

    Täna ja homme arutab kohus mõnekuuse pausi teinud prominentset ja keerulist maadevahetuse kohtusaagat, milles oli oma roll teiste seas Villu Reiljanil ja suuräri-mees Toomas Annusel.

    Maadevahetuse protsessi raames on kohtu all kunagine keskkonnaminister ja Rahvaliidu eksjuht, Villu Reiljan (57), rahvaliitlasest endine põllumajandusminister ja parlamendisaadik Ester Tuiksoo (44), firma TSM juht Einar Vettus (45), Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus (48), maa-ameti eksjuht Kalev Kangur (40), Saarte Investeeringute juht Tullio Liblik (44) ning Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse endine liige ja Tartu endine linnavolinik Tarmo Pedjasaar (40) ning juriidiliste isikutena AS Järvevana ja AS E.L.L. Kinnisvara.
    Mullu novembris kirjutas aripaev.ee, et kohtuistungil andis prokuratuur ülevaate suurest hulgast tõenditest kinnitamaks süüdistust, mille kohaselt võtsid Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja Kalev Kangur altkäemaksu Toomas Annuselt, Tullio Liblikult, Tarmo Pedjasaarelt ja Einar Vettuselt.
    Riigiprokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler tõid istungil välja järgmised aspektid: Villu Reiljanit ja Kalev Kangurit süüdistatakse selles, et nad kasutasid oma ametipositsiooni selleks, et nende poolt soositud isikud – käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad – saaksid soodsalt omandada riigile kuuluvaid kinnisaju.
    Selleks pöördus äriühingu esindaja Reiljani või Kanguri poole sooviga omandada riigile kuuluv kinnistu. Seejärel pakkusid Reiljan või Kangur välja, et äriühingute jaoks on kõige soodsamaks viisiks riigilt maade saamiseks looduskaitseseaduses § 19 sätestatud vahetusmenetlus.
    Reiljan ja Kangur ei rakendanud riigivaraseadusest tulenevaid võimalusi, mille kohaselt saavad isikud omandada riigile kuuluvaid kinnisasju ainult avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel. Sellise tegevusega rikkusid nad haldusmenetluse seadust, riigivara seadust ja avaliku teenistuse seadust.
    Et maadevahetused saaksid toimuda takistusteta, andsid Kangur ja Reiljan soovitusi, milliseid looduskaitseliste piirangutega kinnisasju oleks kasulik vahetusmenetluse tarbeks soetada.
    Kangur ja Reiljan ei teinud kinnistuste puhul, mille kohta nad teadsid, et neid kavatsetakse Toomas Annuse, Tarmo Pedjasaare, Einar Vettuse ja Tullio Libliku poolt hiljem kasutada maadevahetuseks riigiga, takistusi nende soetamisel: jättes kasutamata riigi poolt ostueesõiguse teostamise. Samuti ei sekkunud nad selliste maade tagastamisprotsessi maareformi käigus.
    Reiljani ja Kanguri teod olid suunatud süüdistatavate huvide võimalikult suures ulatuses realiseerumisele ning ühiselt kokkulepitud skeemi toimimisele.
    Kangur ja Reiljan nõustusid vastu võtma oma ametialaste ebaseaduslike tegude eest vara ja muid soodustusi. Kangur sai maa-ameti peadirektorina altkäemaksu Tarmo Pedjasaarelt, Einar Vettuselt, Tullio Liblikult ja Toomas Annuselt. Reiljan võttis keskkonnaministrina altkäemaksu Annuselt ja Liblikult.
    Ester Tuiksood süüdistatakse selles, et ta võttis põllumajandusministrina altkäemaksu Toomas Annuselt, et viimasega seotud äriühingud AS Merko Ehitus ja AS E.L.L. Kinnisvara saaksid sõlmida põllumajandusministeeriumiga uue hoone rendilepingu.
    Selleks võttis Tuiksoo ministeeriumile uue rendilepingu leidmiseks mitteametlikult pakkumise üksnes Merko Ehituselt ning lasi Merko Ehitusel ja E.L.L. Kinnisvaral valmistada ette pakkumise kutse dokumendid, võimaldades neil kirjutada sinna just neile sobivaid kriteeriume.
    Samuti kasutas Tuiksoo oma ametiseisundit ja ametiseisundist tulenevat autoriteeti ministeeriumi ametnike tegevuse suunamiseks selliselt, et see viiks lepingu sõlmimiseni Annusega seotud äriühingutega.
    Lisaks füüsilistele isikutele on esitatud süüdistus ka juriidilistele isikutele. Merko Ehitust süüdistatakse altkäemaksu andmises maa-ameti peadirektor Kalev Kangurile ja keskkonnaminister Villu Reiljanile. E.L.L. Kinnisvarale on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises põllumajandusminister Ester Tuiksoole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eksperdid: fondidel on investeerimiseks kõvasti püssirohtu, aga konkurentsist puudu ei tule
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Minu idud üllatavad järjest tugevamate tulemustega
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Venemaa tüürib maksejõuetuse kursil
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.