Kadri Paas • 10. oktoober 2010 kell 15:00

Savisaar lindistas end ametist

Ei ole midagi uut siin päikese all. Täna, 15 aastat tagasi lahkus toonane siseminister Edgar Savisaar Tiit Vähi valitsusest, sest ilmnes, et ta on salaja poliitkõnelusi lindistanud. Lindiskandaal küdes täie hooga.

Ajalukku tagasi minnes selgub, et taasiseseisvunud Eesti suurim poliitskandaal lahvatas pärast seda, kui kaitsepolitsei otsis 1995. aasta 22. septembril esmapilgul vähetähtsa relvalooga seoses läbi Tallinnas Mustamäel asunud firma Security Intelligence Agency kontori. See kuulus praegusele Lasnamäe linnaosavanemale ja korvpallitreenerile Kalle Klandorfile ning Veiko Kullale.

SIA kontorist leiti dokumente, andmebaase ja materjale, mis pidanuks olema vaid politsei käsutuses. Kuid leiti veel midagi... Helisalvestised, mille oli teinud selleaegne siseminister Edgar Savisaar. See lõi toonased politsei-ja poliitringkonnad pahviks.

6. oktoobril 1995 tegi president Lennart Meri poliitilise avalduse, milles lubas seista lindiskandaaliga seotu avalikkuse ette toomise eest ja nimetas lindiskandaali demokraatliku riigi kriisiks.

8. oktoobril 1995 nõudis Koonderakond siseminister Edgar Savisaare tagasiastumist.

8. oktoobril teatas peaminister Tiit Vähi, et andis Savisaarele loa lindistada nende omavahelisi vestlusi. Vähi kinnitusel ei olnud nende kohtumistel Savisaarega kunagi diktofoni laual.

Kui lindiskandaal algas, oli peaminister Tiit Vähi parasjagu Inglismaal inglise keelt õppimas. Siseminister Savisaar käis Londonis ja kohtus Vähiga. Vähi kõigepealt eitas kohtumist: "London on suur linn, olen kohanud siin mitmeid eestlasi."

Kui ta kokkusaamise siiski üles tunnistas, järgnes seletus, et Vähi ja Savisaar rääkisid põhiliselt ilmast. Pikemast selgitusest Vähi keeldus, vastates, et on hõivatud inglise keele õppimisega ning ei taha koduteemadel pikemalt peatuda.

Alguses leidis Vähi, et siseminister on käitunud otsustavalt ning valitsusliiduga ei ole mingeid probleeme. Vähi püüdis alguses nii Savisaart kui ka ennast õigustada. Resoluutsemad sammud tulid alles siis, kui midagi muud enam üle ei jäänud.

9. oktoobril 1995 teatas kaitsepolitsei, et poliitikute omavahelisi vestlusi on lindistatud aasta algusest saadik ja kõigi vestluste üheks osapooleks on olnud Edgar Savisaar.

10. oktoobril 1995 teatas siseminister Edgar Savisaare nõunik Vilja Laanaru (hilisem E. Savisaare abikaasa Vilja Savisaar, praeguseks eksabikaasa), et tema lindistaski salaja skandaali põhjustanud kõnelused poliitikute vahel.

Sama päeva õhtul selgus, et Eesti poliitikute omavahelisi kõnelusi on lindistatud juba vähemalt 1995. aasta algusest. Poliitikuid oli salaja jälgitud ja pealt kuulatud ka ühes valitsuse residentsis.

Reformierakondlasi Siim Kallast ja Heiki Kranichit jälgiti ja lindistati nende kohtumisel siseminister Edgar Savisaare ja Andra Veidemanniga valitsuse Näituse tänava residentsis.

Siim Kallasele näidati kaitsepolitseis üht sellist salaja salvestatud videot. Indrek Kanniku vestlusi Edgar Savisaarega lindistati juba sama aasta jaanuaris ja veebruaris.

Kannik oli siis riigikogu liige, Savisaar parlamendi aseesimees. Kõnelused toimusid ühes Tallinna restoranis ning vesteldi peamiselt üldpoliitilistel teemadel.

Kanniku kinnitusel ei hoiatanud Savisaar teda, et vestlused salvestatakse. "Kordagi ei olnud nende jutuajamiste juures Vilja Laanaru," kinnitas Kannik 10. oktoobril, misjärel 11. oktoobril vabastas president Lennart Meri siseminister Edgar Savisaare ametist.

Savisaar lahkus veel samal päeval ka Keskerakonna esimehe kohalt. 12. oktoober 1995 astus Tiit Vähi valitsus lindiskandaali mõjul tagasi ja koalitsioon lagunes. Koonderakonna järel sai valitsuse olulisemaks liikmeks Reformierakond eesotsas Siim Kallasega.

1995. aasta oktoobris moodustati ka VIII Riigikogu esimene uurimiskomisjon. See oli mõeldud selleks, et jälgida eraturvafirma SIA-ga seonduvat.

26. juulil 1996. aastal lõpetas riigiprokurör Indrek Meelak Savisaare-vastase kriminaalmenetluse, sest poliitikute kohtumise salajane salvestamine ei riku nende perekonna või eraelu puutumatust. Savisaar lindistas, väidab Meelak. Kohtusse minekust pääsevad Meelaku otsusel ka Klandorf ja Kozlov.

Jõuti järeldusele, et detektiivibüroo oli politsei varifirma ehk Tallinna prefektuuri kriminaaltalitus kasutas SIA ruume ja inimesi oma salaoperatsioonide läbiviimiseks.

SIA töötajad ei rikkunud seadust tahtlikult, sest nad olid "ajutised salajased kaastöötajaid", kelle arvele võtmine oli tollal seaduses reguleerimata.

Viis aastat hiljem rääkis Vilja Laanaru Postimehele: "Mitte demokraatia ei olnud hädaohus, vaid Meri tool Kadriorus oli hädaohus. Lähenesid presidendivalimised ja kui Savisaar oleks kandideerinud, siis olnuks ta Merile tõsiseks konkurendiks. Ning Meri pidas vajalikuks ta oma teelt kõrvaldada."

Laanaru lisas: "Nüüd, viis aastat hiljem, kordab Vähi toonaseid vigu Isamaaliidu üks juhte Jüri Mõis. Ka tema tegi «häda sunnil» koalitsiooni partneritega, kes talle ei pruukinud meeldida. Ning nüüd korraldati koonderakondlastele Otile ja Sepale nende «lindiskandaal», et neist lahti saada. «Lindiskandaalist» on kujunenud nagu omaette zhanr või lavastuslik võte Eesti poliitikas!"

16. septembril 1996. aastal saadab Savisaar nädal enne presidendivalimisi erakirja Lennart Merile, milles süüdistab viimast salajases kaastöös KGBga.

"Ka kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl on mulle öelnud, et Lennart Meri oli KGB kaastöötaja, ning pannud imeks, et poliitik julgeb nii kergesti vannet anda," kirjutab Savisaar, kallutades Merit presidendivalimistest kõrvale astuma.

Hetkel kuum