Sirje Rank • 11. oktoober 2010 • 3 min
Jaga lugu:

Nobel kolmele

Nobeli majanduspreemia pälvisid teadlased Diamond, Mortensen ja Pissarides. Kolmiku tööd aitasid parandada arusaamist turgude toimimisest, kus ostjail ja müüjail on raskusi teineteise leidmisega.

Kokkuvõtlikult aitasid nende teadlaste uurimused parandada arusaamist turgude toimimisest ning probleemidest, kus ostjatel ja müüjatel on raskusi teineteise leidmisega. Neid teooriaid on kasutatud ulatuslikult tööturu analüüsimiseks.

Miks on nii paljud inimesed töötud samal ajal kui majanduses on palju vakantseid töökohti. Kuidas mõjutab majanduspoliitika tööpuudust? Need on mõned küsimused, millele selle aasta Nobeli majanduspreemia laureaatide tööd vastuse annavad, selgitas valikut Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia.

Paljudel turgudel ei leia ostjad ja müüjad teineteist kohe üles. See puudutab ka tööandjaid, kes otsivad töötajaid ning töövõtjaid, kes püüavad leida uut tööd. Kuna otsinguprotsess nõuab aega ja ressursse, tekib turul n.ö hõõrdumine, otsingutõrked. Sellistel turgudel ei leia kõik pakkujad ostjat ja vastupidi – nii on korraga tööturul töötus ja täitmata töökohad.

Selle aasta laureaadid on sõnastanud teooriad otsinguturu jaoks. Peter Diamond on analüüsinud otsinguturu aluseid. Dale Mortensen ja Christopher Pissarides on teooriat laiendanud ning rakendanud seda tööturule. Kokkuvõtlikult aitab laureaatide mudel mõista, kuidas mõjutavad töötust, vabade töökohtade arvu ja palgataset regulatsioonid ja majanduspoliitika. See võib puudutada nii töötu abirahasid kui palkamise ja vallandamise reegleid. Üks järeldus on, et heldemad töötu abirahad põhjustavad suuremat töötust ning pikendavad perioodi uue töö leidmiseks.

„Otsust ei mõjutanud aktuaalne tööpuudus Euroopas,“ kommenteeris preemiakomitee liige majandusprofessor Per Krusell.

Tööturu kõrval on otsinguteooriat kasutatud ka teistes valdkondades – sealhulgas eluasemeturu, rahateooria ning avaliku ja finantssektori rahanduse teemadega seotud küsimustele vastuste otsimiseks.

Laureaatidest vastas ajakirjanike küsimustele täna telefonitsi Londonist Christopher A Pissarides. Ta tunnistas, et on üllatunud ja õnnelik ning et tunnustus on talle suureks auks.

Pissarides sõnas, et alustas oma uuringuid ajal, mil tööpuudus Euroopas hakkas tõusma, soovides tegeleda mingi reaalse probleemiga. Vanad mudelid tööpuuduse uurimiseks ei sobinud. Pissarides uuris, mis protsessid mõjutavad inimese otsuseid uue töö leidmisel, kui ta on majandusruumi muutuste tõttu töö kaotanud ja hakkab uut tööd otsima. Millised on poliitika mõjutused, aeg, mis töö leidmiseks kulub, kuidas olla kindel, et inimene leiab uue produktiivse töö. Mis peaks muutuma, et kogu protsess kulgeks ladusamalt, kirjeldas ta enda püstitatud küsimusi. 

Auhinna suurus on kümme miljonit Rootsi krooni, mis läheb laureaatide vahel jagamisele.

Küsimuse peale, mida teete rahaga, vastas Pissarides, et pole sellele veel mõelnud. Ta tunnistas, et on veidi külmetanud, kuid niivõrd kui võimalik, tuleb ka tähistamine.

Eelmisel aastal läks preemia jagamisele Elinor Ostromi ja Oliver E. Williamsoni vahel nende tööde eest majanduse juhtimise valdkonnas.

Rootsi keskpank pani preemiale aluse 1968. aastal.

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt