• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üheksa kuuga laekus linnakassasse 4,7 miljardit

    Üheksa kuuga laekus Tallinna linnakassasse 4,7 miljardit krooni, mis moodustab eelarves ette nähtud laenu võtmiseta 68,8% aastaks planeeritust.

    Maksutulu kogunes 2,8 miljardit ehk 71,4% kavandatust, sh üksikisiku tulumaksu 2,5 miljardit ehk 75,6% planeeritust ning maamaksu 192 miljonit krooni ehk 61,1% aastaplaanist.
    Linna asutuste majandustegevusest on laekunud 693 miljonit krooni ehk 64% aastaks kavandatust. Suurema osa laekumistest moodustasid ühistranspordi piletitulu summas 236 miljonit ning tulud haridusalasest tegevusest summas 168 miljonit krooni.
    Muid tulusid on laekunud kokku 33 miljonit krooni, millest suurima osa moodustavad laekumised trahvidest summas 13 miljonit ja saastetasu 4,6 miljonit krooni.
    Toetusi riigilt ja välisrahastajatelt on laekunud kokku summas 946 miljonit krooni, mis moodustab 66,8% rahakäibe plaanis kavandatust. Mitmete välisprojektide, sealhulgas linna suurima välisprojekti – Ülemiste ristmiku – eest tasutakse välisrahastaja poolt otse tööde teostajale, mistõttu need summad linna rahakäibes ei kajastu.
    Linna investeerimistegevusest on aasta üheksa esimese kuuga laekunud 254 miljonit krooni ehk 66,1% planeeritust, sh dividendidest 179 miljonit ja põhivara müügist 47 miljonit krooni.
    Esimesed laekumised finantseerimistegevusest on planeeritud novembrikuusse, kui linn viib lõpule käesolevaks aastaks planeeritud võlakirjaemissiooni mahus 216 miljonit krooni.
    Väljamakseid tegi linn aasta esimesel üheksal kuul kokku summas 4,7 miljardit krooni, mis moodustab 68,8% aastaks kavandatust. Väljamakseid haldustegevuseks on tehtud kokku summas 4,4 miljardit, sh tööjõukuludeks ja maksude tasumiseks 1,8 miljardit, sotsiaaltoetusteks 180 miljonit krooni ning majandamiskuludeks 2,4 miljardit krooni. Intresse ja muid finantskulusid on tasutud kokku 47 miljonit krooni.
    Investeerimistegevuse väljamakseid tehti summas 220 miljonit, finantseerimistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põhiosamakseid kokku summas 124 miljonit krooni.
    Linna rahaliste vahendite jäägiks septembrikuu lõpu seisuga kujunes 84 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Pandeemia pani inimesed mängima
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Synlabi erakordne aasta: käibe ligi kolmekordne kasv kahvatub kasumi kasvu kõrval
„2020. aasta oli kõike muud kui tavaline,“ kirjutab laboriteenuseid osutav Synlab Eesti oma aruandes ja seda kinnitavad ka ettevõtte numbrid.
„2020. aasta oli kõike muud kui tavaline,“ kirjutab laboriteenuseid osutav Synlab Eesti oma aruandes ja seda kinnitavad ka ettevõtte numbrid.