Küsi julgelt pikemat ehitise garantiid

"Otsustasime rakendada kolmeaastast garantiid, et sisendada ostjale kindlustunnet. Palju on ju tehtud lühiajalise ettevõtmisena arendusi, kus garantiiaja lõpuks pole enam ka seda ettevõtet, kelle poole inimene võiks pöörduda," rääkis NCC Elamuarenduse juhatuse liige Priit Aer.

Tema sõnul tulevad 80-90% probleemidest välja esimese aasta jooksul. Ta tunnistas, et ehitaja jaoks on lühem garantiiaeg loomulikult parem, ent julgustas samas ka eramutellijat küsima pikemat garantiiaega.

Jõgeva Ehitus on juhatuse esimehe Tiit Saarva sõnul rakendanud reeglina kaheaastast garantiid, ehkki mõnel hankel on küsitud ka kolm. Ka tema kinnitas, et kahe aasta jooksul tulevad ehitusvead välja.

"Oleme viimasel ajal teinud enam remondi- ja rekonstrueerimistöid ning seal polegi garantiiaja pikkus nii oluline kui muud faktorid. Renoveerimise puhul mõjutavad palju keskkonnatingimused, niiskus. Kui näiteks seina hüdroisolatsioon pole korras ja värv ei jää pidama, siis pole see seotud värvimistöö kvaliteediga," rääkis Saarva.

"Häda on ka selles, et kliendid püüavad projekteerimise pealt kokku hoida ja projekti ümbertegemise puhul võivad tekkida probleemid," lisas ta.

Ehitajatest erineval seisukohal on Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimees Teet Sepaste. "Pikka aega on uhkusega pakutud seaduses ettenähtud miinimumi, aga see tähendab, et pakutakse võimalikust kõige halvemat. Kui on valida garantiid n-ö sapakast lamborghinini, siis praegu pakutakse kõigile sapakaid," ilmestas ta oma seisukohta.

Garantii võiks Sepaste sõnul olla ka pikem kui kolm aastat ning teatud asjade puhul see nii ongi. "Vaikimisi on turul tingimuseks, et katusekattematerjale alla 10aastase garantiita müüa ei õnnestugi. Uste-akende garantii on vaikimisi 5 aastat," rääkis ta.

Sepaste selgitas ka, et alati pole ehitusvigades sugugi süüdi ehitaja. "Objektid on keerulised ja ehitaja ei ole süüdi, kui paljud probleemid on projekti sisse joonistatud," tõi ta välja kitsaskoha.

"Kui ehitis on valmis, siis unustatakse sageli ära teised osapooled ja pekstakse ainult ehitajat. Aga ka järelevalvel ja projekteerijal on oma osa ehitise valmimisel," lisas Sepaste, kelle sõnul ehitaja lähebki sageli lihtsama vastupanu teed ja et vältida vaidlusi, teeb tööd garantiikorras ära. "Sellest ka arvamus, et meil tehakse väga palju garantiitöid. Tegelikult pahatihti hoopis likvideeritakse projekteerija praaki ehitaja kulul," märkis ta kriitiliselt.

Kui ehitajate sõnul piisab ehituslike vigade ilmnemiseks ka aastast, siis ehituseksperdi hinnangul ei tule vead nii kiirelt välja. "Võib juhtuda, et on väga soojad talved ja kaks aastat järjest pole lund. Kui aga vead ilmnevad teise aasta lõpus ja teatamisega jäädakse hiljaks, võib garantiiperiood enne lahenduse leidmist otsa saada," ütles Sepaste.

Ehitusgarantii puhul tuleb tähelepanu pöörata ka garantiile, mis kehtib seadmetele. "Kui tootja annab näiteks ventilatsioonisüsteemidele, elektriseadmetele 6 kuud garantiid, siis sel ajal ei pruugi vead välja tulla. Tavaliselt laiendab ehitaja tootja garantiid 2 aastani, kui just ei panda lepingusse sisse välistust," märkis Sepaste.

"Veel ei teata, et kui garantiiperioodil ilmnevate probleemide või vigade kõrvaldamiseks tehakse mingid tööd, pole see enam ehitamine, vaid remont, mis kvalifitseerub teenuseks ja teenusele kehtib 6kuuline garantii," osutas Sepaste, kes ei soovitagi kõikide vigade parandamisega garantiiajal tegeleda.

"Kui näiteks tekivad poole aasta jooksul seintesse praod, mis siis pahteldatakse, värvitakse ning 7. kuul tekivad praod uuesti, siis garantiid enam pole," tõi ta näite.

Garantii võiks Sepaste hinnangul olla 2-5 aastat, olenevalt konstruktsiooni keerukusest ja kasutusintensiivsusest. "Kui ehitis on seisnud tühjalt, ei saa ka garantiist rääkida," märkis ta.

Kolmeaastased ehitise garantiid on täiesti levinud nähtus ning kindlasti soovitan ostjale-tellijale enam kui kaheaastases garantiis ehitajaga kokku leppida.

Garantiiperioodi ajal ilmnenud ehitusvigade puhul ei ole ostjal-tellijal vaja ju tõendada, et puudus oli olemas enne ehitise üleandmist.

Arendaja peab reageerima ehitise omaniku nõudele parandada ehitusvead, kui ei ole just alust arvata, et tegemist ei ole mitte ehitus- vaid hoone kasutusveaga.

Pärast seda, kui 2aastane ehitusseadusest tulenev ehitise garantiiperiood on läbi ning ilmneb puudus, tuleb ehitise omanikul tõendada, et puuduse on põhjustanud ebakvaliteetne ehitustöö. Tõendamine kipub aga olema keeruline ja kallis, sest kaasama peab ehituseksperdid.

Garantii kestuses kokkuleppimisel tuleb ehitise omanikul/ostjal tähele panna, et ehitamise lõppemise päevaks märgitaks kuupäev, mil kõik ehituslepingujärgsed tööd on lõpule viidud ja kasutusluba hoonele väljastatud.

Sageli antakse objekt ostjale üle siis, kui viimistlustööd hoones ei ole veel valmis ning kasutusluba ei ole veel taotlema asutud.

Juhul, kui pooled ehitamise lõppemise päeva kokku ei lepi, loetakse seaduse alusel selleks aga ehitise omanikule üleandmise päev.

See võib aga garantiiperioodi ostja jaoks tunduvalt lühendada.

Ehitame Tallinnas Tondile uut büroo- ja laohoonet. Ehitustöid teeb Megaron-E, kes andis 2-aastase garantii.

Ma ei näe põhjust, miks ehitusgarantii peaks olema pikem. Kui ikkagi kõik on tehnoloogiliselt õigest tehtud ja järgitakse reegleid ning palgatud on ka järelevalve, peaks kahest aastast piisama. Võib ju küsida pikemat garantiid, aga kui ma ise oleksin ehitaja, siis ma küsiksin ka tunduvalt rohkem raha selle eest. See on nagu autodegi puhul: kui tahate pikemat garantiid, makske 10-20% juurde.

Autor: Tea Taruste