Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiirelt tarbitav helikompott
Manic Street Preachersi uusim salvestis "Postcards from a Young Man" on üsna särtsaka iseloomuga. Album algab juba singlina mõnda aega raadiojaamade plaadimängijates keerelnud "(It's Not War) Just The End of Love'iga".
Populaarse muusika viimistlusest hoolimata ikkagi olulist sõnumit edasi kanda soovivad Manicud jäävad uudsuse pakkumisega parajasse hätta. Pala "Some Kind of Nothingness" on hea näide - sisu võib ju olla oluline, kuid kui muusikaline pool eriti kuulama ei kutsu, hakkabki heliplaat mõjuma pigem järjejutu või muusikalina.
Kindlapeale kõigile meeldimise jaoks valmistatud plaadil jääb puudu eelkõige värskusest, uuendusmeelsusest ja innovatiivsusest. Siiski peab tunnistama, et kuigi gurmeelõunana poleks plaat võib-olla parim valik, siis tervislikku laadi kiirelt tarbitavat muusikat pakub album küll.