Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    LNG terminal, miks ja kellele?

    Praegu varustab Eestit gaasiga Venemaa. Nord Streami rajamine on hoidnud päevakorras Gazpromi (ehk Venemaa valituse) võimaluse keerata mõningate riikide jaoks gaasikraanid kinni, samas jätkates tarneid teistele partneritele. Arvestades maagaasi olulisust enamikus Euroopa riikide energiasüsteemides, on olukord ohuks sõltumatusele.
    Energiavarustuse parandamise ning mitmekesisuse seisukohtadelt vajab Eesti alternatiivi Venemaalt tarnitavale gaasile, mille kogus on u 720 mln m3 aastas. Kohalikud ärirühmitused on näinud siin võimalust ning vedelgaasi terminalile on mainitud kolme asukohta, vastavalt arendajate huvidele ning osalustele sadamates.
    Kolmest asukohast perspektiivsemad on Paldiski ja Muuga. Muugale terminali rajamise muudavad keerukaks seal juba paiknevad rajatised ning üldine erilaadsete ohuallikate tihedus.
    Paldiski terminal paikneks sobivalt lähedal planeeritavale 120 km pikkusele Baltic Connectori gaasijuhtmele. Samas on Parki saared valitud asukohaks tulevasele tuumajaamale ning seega on kogu piirkond muutumas Eesti energiavarustuse seisukohast ülimalt strateegiliseks. Märkusena olgu lisatud et isegi naftarikas emiraat Abu Dhabi, mis seni impordib elektritootmiseks gaasi Katarist 440 km gaasijuhtme kaudu, on käivitanud projekti, mille käigus rajatakse aastaks 2020 tuumajaamade kompleks. Põhjuseks on vajadus suurendada energiajulgeolekut ning vähendada energiakandjate importi.
    Eesti väike turg ei võimalda rajada LNG terminali vaid kohaliku turu tarbeks. Pilt muutub, kui rajatav LNG terminal oleks seotud Baltic Connectori gaasijuhtmega, kogu Baltimaade gaasivõrguga. Gaasituru toimimiseks on sarnaselt elektriturule oluline eralda import kohalikust jaotusvõrgust. LNG terminali ja eriti Eesti Gaasist (Vene Gazpromi ja Saksa E.ON omanduses) gaasivõrkude lahutamise kontekstis on oluline vaadata Leedu kogemust. Nimelt asusid Gazprom ja E.ON koos survestama Leedu valitsust gaasivõrgu avamise takistamiseks, seda pärast Leedu valitsuse vastavasisulist avaldust mais 2010. Sarnaselt Eestile kuulub AB Lietuvos Dujos 76 protsendi ulatuses Gazpromile ning E.ON-ile.
    Valitsuse kava eraldada gaasivõrgud Eesti Gaasist võib olla seotud just arengutega Leedus. Koos sõltumatu LNG terminaliga muutuks kogu regiooni gaasivarustus mitmekesisemaks ning turuosaliste hulk suuremaks. Avatud turg omakorda võimaldab Eestisse tuua uusi investoreid nii vedelgaasi müüjate kui ka infrastruktuuriinvestorite näol.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.