LNG terminal, miks ja kellele?

Paldiski terminal paikneks sobivalt lähedal planeeritavale 120 km pikkusele Baltic Connectori gaasijuhtmele. Samas on Parki saared valitud asukohaks tulevasele tuumajaamale ning seega on kogu piirkond muutumas Eesti energiavarustuse seisukohast ülimalt strateegiliseks. Märkusena olgu lisatud et isegi naftarikas emiraat Abu Dhabi, mis seni impordib elektritootmiseks gaasi Katarist 440 km gaasijuhtme kaudu, on käivitanud projekti, mille käigus rajatakse aastaks 2020 tuumajaamade kompleks. Põhjuseks on vajadus suurendada energiajulgeolekut ning vähendada energiakandjate importi.

Eesti väike turg ei võimalda rajada LNG terminali vaid kohaliku turu tarbeks. Pilt muutub, kui rajatav LNG terminal oleks seotud Baltic Connectori gaasijuhtmega, kogu Baltimaade gaasivõrguga. Gaasituru toimimiseks on sarnaselt elektriturule oluline eralda import kohalikust jaotusvõrgust. LNG terminali ja eriti Eesti Gaasist (Vene Gazpromi ja Saksa E.ON omanduses) gaasivõrkude lahutamise kontekstis on oluline vaadata Leedu kogemust. Nimelt asusid Gazprom ja E.ON koos survestama Leedu valitsust gaasivõrgu avamise takistamiseks, seda pärast Leedu valitsuse vastavasisulist avaldust mais 2010. Sarnaselt Eestile kuulub AB Lietuvos Dujos 76 protsendi ulatuses Gazpromile ning E.ON-ile.

Valitsuse kava eraldada gaasivõrgud Eesti Gaasist võib olla seotud just arengutega Leedus. Koos sõltumatu LNG terminaliga muutuks kogu regiooni gaasivarustus mitmekesisemaks ning turuosaliste hulk suuremaks. Avatud turg omakorda võimaldab Eestisse tuua uusi investoreid nii vedelgaasi müüjate kui ka infrastruktuuriinvestorite näol.