Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poolte pensionikogujate varal nullkasv

    Fondivalitsejad on mu teise pensionisambasse kogutud summasid suutnud enam kui kaheksa aasta jooksul kasvada vaid kümnendiku võrra. Ausalt öeldes vähe. Samas olen ma veel õnnelikus seisus, kuna umbkaudu pooltele pensionikogujatele pole sentigi kasumit kogutud.

    II pensionisamba lühike kaheksa aasta pikkune ajalugu on sisaldanud hullumeelset Kesk- ja Ida Euroopa turgude aktsiarallit kui ka suurimat globaalset finantskriisi pärast kolmekümnendate Suurt Depressiooni.
    Me oleme kõik selle kriisi koos rahavalitsejatega läbi teinud. Ometi on osa fondivalitsejaid viimaste aastate möllus suutnud teistest vara märkimisväärselt paremini raha säilitada ja kasvatada.
    Kõige õnnelikuma käega pensionikogujate sissemakseid on suutnud fondivalitseja kasvatada 39% (esimeses liitumisvoorus fondiga LHV L liitunud kliendid), kuid kõige õnnetumad pensionikogujad võivad olla 5% miinuses (2005. aastal Swedbank K3 ja SEB Progressiivsega liitunud kliendid). Null protsendise tootluse ümber peaks kõikuma hetkel Swedbanki K1,K2,K3 ja SEB Progressiivse fondi osanikesest, kes on fondilepingu sõlminud 2002-07. aastani. See teeb umbes pooled kõikidest rahakogujatest.
    Kuid õnneks pole veel kõik läbi. Tõenäoliselt on keskmisel pensionikogujatel veel paarkümmend aastat pensionikogumist, rääkimata veel uutest liitunutest, kel kõik enda kätes. Ehk siis kõigil rahulolematutel on võimalus on teine pensionisamba maksed uude fondi ümber mängida järgmise nädala lõpuni, et 2011. aastast alustada juba uue partneriga. Järgmisest aastast saab uue kogumispensionide seaduse alusel osakuid vahetada aga juba kuni kolmel korral aastas.
    Lihtsustuva vahetusvõimalusega ei suunaks ma kedagi kiirkorras on fondi vahetama. Küll aga sooviks, et inimesed tunneksid huvi oma II samba fondi vastu. Tõenäoliselt ei oska enamus lugejatest peast öelda, mis fondi nad hetkel raha koguvad ja kuidas on fond neid teeninud.
    Ise olen fondi vahetanud korra, kui eelmisel aastal liigutasin oma pensionirahad ühe suurima fondivalitseja juurest LHVsse. Hetkel võib öelda, et õnnestunud, sest vastasel juhul oleks mu portfell 10% asemel vaid 5% plussis.
    Kui skeptik ütleb, et tootlused on kõik minevik ning tulevikku ei suuda meist keegi ennustada, siis oma otsuse saab klient langetada minevikus tehtud tehingute alusel. Tõenäoliselt on investorid investeerinud Warren Buffetti poolt juhitud Berkshire Hathaway`sse eelkõige just fondi ajaloolise eeskujulikku tootluse tõttu.
    Küsimus fondijuhtidele:
    Kuidas kommenteerite, et II samba pensionifondide tootlusi ja kas tootlusnumbrid võivad jääda kümnendi jooksul umbkaudu samaks?
    Andres Viisemann, LHV Pensionifondide juht
    Mul on väga hea meel, et viieteistkümnest fondist, mis alustasid 2002 aastal, viis kõige enam pensionikogujate vara kasvatanud fondi on olnud just LHV pensionifondid. See ei ole olnud ainult ühe või kahe aasta õnnestumiste tulemus. LHV pensionifondid on olnud aastast aastasse tootluste edetabeli eesotsas.
    Väga raske on tuleviku tootlusi ennustada, lisaks keelab investeerimisfondide seadus meil tootlusnumbreid tulevikuks prognoosida.Mis puudutab eesmärke, siis turuindeksid nendeks ei ole, konkurente jälgin ma aga küll. Ma ei tunne väljaspool investeerimisringkonda mitte ühtegi inimest, kellele turuindeksid korda läheksid. Ka ei tea ma kedagi, kes on õnnelik raha kaotades, isegi siis, kui see kaotus on väiksem kui indeksi langus. Tulenevalt sellest, et meie fondide klientideks on tavalised inimesed ja mitte institutsionaalsed investeerijad, on minu esmaseks eesmärgiks kaotuste vältimine. Kümnest aastast pikema perioodi jooksul on aga kindlasti eesmärgiks inflatsioonitempost kõrgemat tootlust pakkuda.
    Siim Valner, Ergo Fundsi fondijuht
    ERGO fondide tootlus on olnud keskmisest kõrgem alates fondi loomisest. See on hea alus, et üha enam inimesi on valinud oma pensionisääste kasvatavaks fondiks just väljaspool kodupanka paikneva ERGO pensionifondi.
    Fondide tootlusi ei soovi ennustada, kuid võimalus, et need jäävad senistele sarnasteks, on kindlasti olemas. Aga muidugi töötame veelgi paremate tulemuste nimel. Tootlus peab ka pikas perspektiivis ületama inflatsiooni ja olema konkurentidega võrreldav.
    Olli Enqvist, Nordea Eesti pensionifondijuht
    Ei tohiks panna liiga suurt rõhku lühiajalistele tootluste võrdlemisele vaid võrdlema peab pikemaajalist tootlust, mis annab parema indikatsiooni fondi edukusele. Kui fondide tootlustes on suuri erinevusi (nii negatiivseid kui ka positiivseid), peaks küsima mis on need põhjused selle taga?
    Samuti on oluline hinnata riskitaset, mis on viinud kas positiivse või negatiivse tulemuseni.Kahjuks pean vastama, et suure tõenäosusega meie fondide tootlus ei jää järgneva kümne aasta jooksul samaks. Alates loomisest 15.09.2008 on meie konservatiivne fond näidanud tootlust ca. 21% ning meie 50% aktsiafond ca 33%. Selliseid tootluse numbreid saame saavutada vaid väga erakordsetel aegadel. Meie eesmärgiks on pakkuda pensionifonde, mis pakuvad konkurentsivõimelisi, riskiga korrigeeritud tootlusi võrreldes teiste toodetega.
    Aari Stalde, Märten Kress, Danske Capital fondijuhid
    Fondivalitsejana on meie eesmärk jätkuvalt pakkuda Sampo pensionifondide klientidele konkurentsivõimelist tootlust ja seda mõistlikul riskitasemel. Fondide tingimustes on täpsemalt sõnastatud ka fondide investeerimiseesmärgid, kus Sampo Pension 25 ja Sampo Pension 50 puhul on eesmärgiks osakuomanike vara väärtuse pikaajaline elukalliduse tõusu ületav kasv. Sampo Pension Intress fondi puhul on tegu konservatiivsema fondiga, kus investeerimiseesmärgiks on eelkõige vara väärtuse säilitamine ja lisaks pikaajaline kasvatamine.
    Vahur Madisson, SEB Varahalduse fondijuht
    Konservatiivsed pensionifondid on üldiselt püsinud seatud eesmärkide täitmise kursil (keskmiselt ligi 3% tootlust aastas) Tasakaalustatud pensionifondide indeks on tänase seisuga sisuliselt sama palju tõusnud. Pikaajalised ootused sellele fondigrupile on muidugi kõrgemaD. Kuid peab arvestama sellega, et möödunud 8-aastasele kogumisperioodile sattus viimase poolsajandi suurim finantskriis, mistõttu muuhulgas riskantsemaid varasid sisaldavad pensionifondid on seatud eesmärkidest mõnevõrra maha jäänud. Sama kehtib progressiivsete pensionifondide kohta, kus teatavasti riskantsete varade osakaal on veelgi suurem ja ootused on olnud veelgi kõrgemad.
    Lähima 5-10 aasta jooksul me ei oota eelmise kümnendi keskpaigaga sarnanevat kiiret varade kallinemist. Kuid uude majanduslangusesse sattumise riski vähendab võimalik arenevate turgude kiire arengu jätkumine või siis alati oodatud tehnoloogiline läbimurre. Kokkuvõttes on erinevaid varaklasse sisaldavates pensionifondides eeloleval kümnendil head väljavaated varade kasvatamiseks nii reaal- kui nominaalväärtuses.
    Swedbank Investeerimisfondid, Kristjan Tamla
    Eesti II samba eksisteerimise vältel on kõigil fondivalitsejatel olnud paremaid ja halvemaid perioode. Erinevate aastate lõikes on pea kõik fondivalitsejad olnud kord eespool, kord tagapool.
    Pikemalt ettepoole vaadates on suuri tootlusenumbreid raske oodata võlakirjaturgudelt. Valitsuste võlakirjade intressitasemed on ajalooliselt madalaimad ning ka riskantsemate võlakirjade krediidipreemiad lähenevad ajalooliselt madalamatele tasemetele. Swedbanki pensionifondide eesmärgiks on pakkuda klientidele võimalust valida neile sobiv riskitaseme ja oodatava tootlusega fond. Seetõttu omame valikus nelja erineva investeerimisstrateegiaga fondi.
    Autor: Raivo Sormunen, Silvia Kruusmaa
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.