Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poolte pensionikogujate varal nullkasv

    Fondivalitsejad on mu teise pensionisambasse kogutud summasid suutnud enam kui kaheksa aasta jooksul kasvada vaid kümnendiku võrra. Ausalt öeldes vähe. Samas olen ma veel õnnelikus seisus, kuna umbkaudu pooltele pensionikogujatele pole sentigi kasumit kogutud.

    II pensionisamba lühike kaheksa aasta pikkune ajalugu on sisaldanud hullumeelset Kesk- ja Ida Euroopa turgude aktsiarallit kui ka suurimat globaalset finantskriisi pärast kolmekümnendate Suurt Depressiooni.
    Me oleme kõik selle kriisi koos rahavalitsejatega läbi teinud. Ometi on osa fondivalitsejaid viimaste aastate möllus suutnud teistest vara märkimisväärselt paremini raha säilitada ja kasvatada.
    Kõige õnnelikuma käega pensionikogujate sissemakseid on suutnud fondivalitseja kasvatada 39% (esimeses liitumisvoorus fondiga LHV L liitunud kliendid), kuid kõige õnnetumad pensionikogujad võivad olla 5% miinuses (2005. aastal Swedbank K3 ja SEB Progressiivsega liitunud kliendid). Null protsendise tootluse ümber peaks kõikuma hetkel Swedbanki K1,K2,K3 ja SEB Progressiivse fondi osanikesest, kes on fondilepingu sõlminud 2002-07. aastani. See teeb umbes pooled kõikidest rahakogujatest.
    Kuid õnneks pole veel kõik läbi. Tõenäoliselt on keskmisel pensionikogujatel veel paarkümmend aastat pensionikogumist, rääkimata veel uutest liitunutest, kel kõik enda kätes. Ehk siis kõigil rahulolematutel on võimalus on teine pensionisamba maksed uude fondi ümber mängida järgmise nädala lõpuni, et 2011. aastast alustada juba uue partneriga. Järgmisest aastast saab uue kogumispensionide seaduse alusel osakuid vahetada aga juba kuni kolmel korral aastas.
    Lihtsustuva vahetusvõimalusega ei suunaks ma kedagi kiirkorras on fondi vahetama. Küll aga sooviks, et inimesed tunneksid huvi oma II samba fondi vastu. Tõenäoliselt ei oska enamus lugejatest peast öelda, mis fondi nad hetkel raha koguvad ja kuidas on fond neid teeninud.
    Ise olen fondi vahetanud korra, kui eelmisel aastal liigutasin oma pensionirahad ühe suurima fondivalitseja juurest LHVsse. Hetkel võib öelda, et õnnestunud, sest vastasel juhul oleks mu portfell 10% asemel vaid 5% plussis.
    Kui skeptik ütleb, et tootlused on kõik minevik ning tulevikku ei suuda meist keegi ennustada, siis oma otsuse saab klient langetada minevikus tehtud tehingute alusel. Tõenäoliselt on investorid investeerinud Warren Buffetti poolt juhitud Berkshire Hathaway`sse eelkõige just fondi ajaloolise eeskujulikku tootluse tõttu.
    Küsimus fondijuhtidele:
    Kuidas kommenteerite, et II samba pensionifondide tootlusi ja kas tootlusnumbrid võivad jääda kümnendi jooksul umbkaudu samaks?
    Andres Viisemann, LHV Pensionifondide juht
    Mul on väga hea meel, et viieteistkümnest fondist, mis alustasid 2002 aastal, viis kõige enam pensionikogujate vara kasvatanud fondi on olnud just LHV pensionifondid. See ei ole olnud ainult ühe või kahe aasta õnnestumiste tulemus. LHV pensionifondid on olnud aastast aastasse tootluste edetabeli eesotsas.
    Väga raske on tuleviku tootlusi ennustada, lisaks keelab investeerimisfondide seadus meil tootlusnumbreid tulevikuks prognoosida.Mis puudutab eesmärke, siis turuindeksid nendeks ei ole, konkurente jälgin ma aga küll. Ma ei tunne väljaspool investeerimisringkonda mitte ühtegi inimest, kellele turuindeksid korda läheksid. Ka ei tea ma kedagi, kes on õnnelik raha kaotades, isegi siis, kui see kaotus on väiksem kui indeksi langus. Tulenevalt sellest, et meie fondide klientideks on tavalised inimesed ja mitte institutsionaalsed investeerijad, on minu esmaseks eesmärgiks kaotuste vältimine. Kümnest aastast pikema perioodi jooksul on aga kindlasti eesmärgiks inflatsioonitempost kõrgemat tootlust pakkuda.
    Siim Valner, Ergo Fundsi fondijuht
    ERGO fondide tootlus on olnud keskmisest kõrgem alates fondi loomisest. See on hea alus, et üha enam inimesi on valinud oma pensionisääste kasvatavaks fondiks just väljaspool kodupanka paikneva ERGO pensionifondi.
    Fondide tootlusi ei soovi ennustada, kuid võimalus, et need jäävad senistele sarnasteks, on kindlasti olemas. Aga muidugi töötame veelgi paremate tulemuste nimel. Tootlus peab ka pikas perspektiivis ületama inflatsiooni ja olema konkurentidega võrreldav.
    Olli Enqvist, Nordea Eesti pensionifondijuht
    Ei tohiks panna liiga suurt rõhku lühiajalistele tootluste võrdlemisele vaid võrdlema peab pikemaajalist tootlust, mis annab parema indikatsiooni fondi edukusele. Kui fondide tootlustes on suuri erinevusi (nii negatiivseid kui ka positiivseid), peaks küsima mis on need põhjused selle taga?
    Samuti on oluline hinnata riskitaset, mis on viinud kas positiivse või negatiivse tulemuseni.Kahjuks pean vastama, et suure tõenäosusega meie fondide tootlus ei jää järgneva kümne aasta jooksul samaks. Alates loomisest 15.09.2008 on meie konservatiivne fond näidanud tootlust ca. 21% ning meie 50% aktsiafond ca 33%. Selliseid tootluse numbreid saame saavutada vaid väga erakordsetel aegadel. Meie eesmärgiks on pakkuda pensionifonde, mis pakuvad konkurentsivõimelisi, riskiga korrigeeritud tootlusi võrreldes teiste toodetega.
    Aari Stalde, Märten Kress, Danske Capital fondijuhid
    Fondivalitsejana on meie eesmärk jätkuvalt pakkuda Sampo pensionifondide klientidele konkurentsivõimelist tootlust ja seda mõistlikul riskitasemel. Fondide tingimustes on täpsemalt sõnastatud ka fondide investeerimiseesmärgid, kus Sampo Pension 25 ja Sampo Pension 50 puhul on eesmärgiks osakuomanike vara väärtuse pikaajaline elukalliduse tõusu ületav kasv. Sampo Pension Intress fondi puhul on tegu konservatiivsema fondiga, kus investeerimiseesmärgiks on eelkõige vara väärtuse säilitamine ja lisaks pikaajaline kasvatamine.
    Vahur Madisson, SEB Varahalduse fondijuht
    Konservatiivsed pensionifondid on üldiselt püsinud seatud eesmärkide täitmise kursil (keskmiselt ligi 3% tootlust aastas) Tasakaalustatud pensionifondide indeks on tänase seisuga sisuliselt sama palju tõusnud. Pikaajalised ootused sellele fondigrupile on muidugi kõrgemaD. Kuid peab arvestama sellega, et möödunud 8-aastasele kogumisperioodile sattus viimase poolsajandi suurim finantskriis, mistõttu muuhulgas riskantsemaid varasid sisaldavad pensionifondid on seatud eesmärkidest mõnevõrra maha jäänud. Sama kehtib progressiivsete pensionifondide kohta, kus teatavasti riskantsete varade osakaal on veelgi suurem ja ootused on olnud veelgi kõrgemad.
    Lähima 5-10 aasta jooksul me ei oota eelmise kümnendi keskpaigaga sarnanevat kiiret varade kallinemist. Kuid uude majanduslangusesse sattumise riski vähendab võimalik arenevate turgude kiire arengu jätkumine või siis alati oodatud tehnoloogiline läbimurre. Kokkuvõttes on erinevaid varaklasse sisaldavates pensionifondides eeloleval kümnendil head väljavaated varade kasvatamiseks nii reaal- kui nominaalväärtuses.
    Swedbank Investeerimisfondid, Kristjan Tamla
    Eesti II samba eksisteerimise vältel on kõigil fondivalitsejatel olnud paremaid ja halvemaid perioode. Erinevate aastate lõikes on pea kõik fondivalitsejad olnud kord eespool, kord tagapool.
    Pikemalt ettepoole vaadates on suuri tootlusenumbreid raske oodata võlakirjaturgudelt. Valitsuste võlakirjade intressitasemed on ajalooliselt madalaimad ning ka riskantsemate võlakirjade krediidipreemiad lähenevad ajalooliselt madalamatele tasemetele. Swedbanki pensionifondide eesmärgiks on pakkuda klientidele võimalust valida neile sobiv riskitaseme ja oodatava tootlusega fond. Seetõttu omame valikus nelja erineva investeerimisstrateegiaga fondi.
    Autor: Raivo Sormunen, Silvia Kruusmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.