Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro tulek toob väikefirmale kulu 16 000 krooni

    Keskmiselt hindavad väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni küsitluses osalenud firmad oma kogukuluks seoses üleminekuga eurole 16 320 krooni.

    Väike- ja keskmiste ettevõtete ettevalmistused üleminekuks eurole ei ole aga üldse nii kaugel, kui võiks arvata, selgub EVEA hiljutisest ettevõtjate küsitlusest.
    Kuigi 72% vastanuist peavad riigipoolset infot seoses eurole üleminekuga piisavaks ja arusaadavaks, on vaid 16% ettevõtetest alustanud töötajate koolitust, lepingute ja teiste juriidiliste dokumentide muutmist ning kassa- ja majandusarvestuse süsteemide ümberprogrammeerimist, teatas EVEA president Marina Kaas.
    Veidi kaugemale on jõudnud ettevalmistused raamatupidamise tarkvara täiendamisel (40%) ja veebilehtedel hindade uuendamisel (44%). Eurodes hinnakirjad on olemas 72%-l ning kohustust näidata hindu kahes vääringus täidab 80%  vastanud firmadest.
    Tõsi küll, vastanute hulgas oli mitu ettevõtet, kelle jaoks kahes vääringus arvete tegemine ei ole põhjendatud, sest müük toimub väljaspool Eestit.  Siin on aga  oluline märkida, et kohustusega näidata hindu kahes vääringus kaasneb märkimisväärne kulu eriti neile ettevõtjatele, kes tegelevad kaubandusega (sh e-kaubandusega) ja elanikkonna teenindusega. Selle kulu suurus varieerus väike- ja keskmistel ettevõtetel tuhandest 40 000 kroonini ning on keskmiselt 5068 krooni.
    Probleemiks toodi välja asjaolu, et muudatusi kauba märgistamisel ja arvete süsteemis tuleb teha kaks korda: juulis pidi lisama kroonipõhilisele süsteemile euro ning 1. jaanuariks tuleb teha eurost põhivaluuta ja lisada kroon. See kahekordistab ka kulud.
    Silmatorkav on väikeettevõtjate vähene huvi ausa hinnastamise leppega liitumiseks. Vastanute hulgas ei olnud ühtegi leppega liitunut ning vaid 16% kavatsesid liituda. Üheks kindlaks selgituseks on asjaolu, et 80% vastanutest ei pea mõistlikuks oma valdkonnas kujundada eurohindu keskpanga kursi alusel, ümardamata neid kaubanduslikeks hindadeks.
    Lisaks ei soovi ettevõtjad siduda end avaliku hinna mittetõstmise kohustusega tingimustes, kus toimub pidev sisendite hindade kasv, sest siis oleks klientidele palju rohkem selitamist.
    Probleemidena seoses üleminekuga toodi küsitluse käigus välja kroonide ja eurode paralleelkäibest tingitud raskusi ja segadust esimesel kahel nädalal; vajadust pidada normaalsest suuremat eurode ja euromüntide varu kassas paralleelkäibe ajal; müntide käibe järsku kasvu ning pankade kõrgeid müntide käitlustasusid;  üleminekuga seotud täiendavaid kulusid ja lisatööd; tarkvara muutmise vajalikkust.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Interneti sünnitatud aktsiamulli kahju ulatub triljonitesse
Eelmise aastatuhande lõpus äärmuslike mõõtmeteni paisunud internetimull USA börsil lõhkes uue sajandi alguses, jättes sajad tuhanded väikeinvestorid buumi tipphetkedel investeeritud kapitalist ilma.
Eelmise aastatuhande lõpus äärmuslike mõõtmeteni paisunud internetimull USA börsil lõhkes uue sajandi alguses, jättes sajad tuhanded väikeinvestorid buumi tipphetkedel investeeritud kapitalist ilma.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Isamaa uueks esimeheks sai ülekaalukalt Reinsalu: peame algatama selle valitsuse umbusaldamise
Isamaa esimeheks valiti Urmas Reinsalu, kes oma kõnes enne esimeheks saamist ütles muuhulgas, et Isamaal tuleb praegust valitsust umbusaldada.
Isamaa esimeheks valiti Urmas Reinsalu, kes oma kõnes enne esimeheks saamist ütles muuhulgas, et Isamaal tuleb praegust valitsust umbusaldada.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
EKRE esimeheks sai ülekaalukalt taaskord Martin Helme
EKRE praegune esimees Martin Helme jätkab kindlalt erakonna juhina.
EKRE praegune esimees Martin Helme jätkab kindlalt erakonna juhina.
Eksport kahanes ka aprillis
Selle aasta aprillis kahanes kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%, rohkem kahanes kütuste, puidukauba ja tööstustoodete väljavedu, teatas statistikaamet.
Selle aasta aprillis kahanes kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%, rohkem kahanes kütuste, puidukauba ja tööstustoodete väljavedu, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.