Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro tulek toob väikefirmale kulu 16 000 krooni
Keskmiselt hindavad väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni küsitluses osalenud firmad oma kogukuluks seoses üleminekuga eurole 16 320 krooni.
Väike- ja keskmiste ettevõtete ettevalmistused üleminekuks eurole ei ole aga üldse nii kaugel, kui võiks arvata, selgub EVEA hiljutisest ettevõtjate küsitlusest.
Kuigi 72% vastanuist peavad riigipoolset infot seoses eurole üleminekuga piisavaks ja arusaadavaks, on vaid 16% ettevõtetest alustanud töötajate koolitust, lepingute ja teiste juriidiliste dokumentide muutmist ning kassa- ja majandusarvestuse süsteemide ümberprogrammeerimist, teatas EVEA president Marina Kaas.
Veidi kaugemale on jõudnud ettevalmistused raamatupidamise tarkvara täiendamisel (40%) ja veebilehtedel hindade uuendamisel (44%). Eurodes hinnakirjad on olemas 72%-l ning kohustust näidata hindu kahes vääringus täidab 80% vastanud firmadest.
Tõsi küll, vastanute hulgas oli mitu ettevõtet, kelle jaoks kahes vääringus arvete tegemine ei ole põhjendatud, sest müük toimub väljaspool Eestit. Siin on aga oluline märkida, et kohustusega näidata hindu kahes vääringus kaasneb märkimisväärne kulu eriti neile ettevõtjatele, kes tegelevad kaubandusega (sh e-kaubandusega) ja elanikkonna teenindusega. Selle kulu suurus varieerus väike- ja keskmistel ettevõtetel tuhandest 40 000 kroonini ning on keskmiselt 5068 krooni.
Probleemiks toodi välja asjaolu, et muudatusi kauba märgistamisel ja arvete süsteemis tuleb teha kaks korda: juulis pidi lisama kroonipõhilisele süsteemile euro ning 1. jaanuariks tuleb teha eurost põhivaluuta ja lisada kroon. See kahekordistab ka kulud.
Silmatorkav on väikeettevõtjate vähene huvi ausa hinnastamise leppega liitumiseks. Vastanute hulgas ei olnud ühtegi leppega liitunut ning vaid 16% kavatsesid liituda. Üheks kindlaks selgituseks on asjaolu, et 80% vastanutest ei pea mõistlikuks oma valdkonnas kujundada eurohindu keskpanga kursi alusel, ümardamata neid kaubanduslikeks hindadeks.
Lisaks ei soovi ettevõtjad siduda end avaliku hinna mittetõstmise kohustusega tingimustes, kus toimub pidev sisendite hindade kasv, sest siis oleks klientidele palju rohkem selitamist.
Probleemidena seoses üleminekuga toodi küsitluse käigus välja kroonide ja eurode paralleelkäibest tingitud raskusi ja segadust esimesel kahel nädalal; vajadust pidada normaalsest suuremat eurode ja euromüntide varu kassas paralleelkäibe ajal; müntide käibe järsku kasvu ning pankade kõrgeid müntide käitlustasusid; üleminekuga seotud täiendavaid kulusid ja lisatööd; tarkvara muutmise vajalikkust.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.