Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansipi salajane memo põrmustas

    Riigikantselei strateegiabüroo analüüsis peaministri tarbeks Konkurentsiametis valminud taastuvenergia toetuste analüüsi tuuleäri osa üle.

    Ühtlasi seati salajases memos kahtluse alla majandusministeeriumi pädevus taastuvenergia valdkonnaga tegelda ning leiti, et ministeerium ja Konkurentsiamet on arvutusteks ekslikke numbreid kasutanud.
    IRL ja Reformierakond on juba mõnda aega piike murdnud taastuvenergia toetuste võimaliku koomale tõmbamise üle. Kahe erakonna tülile valab õli veelgi tulle sel nädalal Äripäevani jõudnud memo, mis põrmustab majandusministeeriumi ja Konkurentsiameti taastuvenergia toetuste alandamise vajaduse analüüsid.
    25. oktoobri kuupäeva kandev salajane memo on Keit Kasemetsa juhitavas strateegiabüroos pealkirjastatud kui „Taastuvelektri toetusskeem“.
    Tuuleenergia toetamist analüüsinud memo oli nii hästi hoitud saladus, et veel nädal aega hiljem ei teadnud selle olemasolust isegi mitte majandusminister Juhan Parts, kuigi energeetika valdkond on tema ministeeriumi hoole all.
    Strateegiabüroo koostas energeetika analüüsi eelkõige peaminister Andrus Ansipile, kes peaks sellest lähtuvalt kujundama enda seisukoha ajaks, kui majandusminister tuleb valitsusse taastuvenergia toetuste kärpe eelnõuga.
    Samas sarnanevad memos esitatud seisukohad äravahetamiseni Reformierakonna juba varem väljaöelduga ehk taastuvenergia toetusi ei peaks ülepeakaela enne valimisi vähendama.
    Juhan Parts luges tema valdkonna käiva Ansipi memo läbi üleeile õhtul. Ta reageeris kohe. „See meenutab mulle olukorda, kui Ostap Bender saabus mingisse vene külla ja kukkus õpetama kõigi tööde tegemist,“ kommenteeris Parts mürgiselt.
    Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots märgib, et demokraatlikus riigis käib avalik arutelu energeetika toetuste üle, kus huvigrupid esitavad oma seisukohti ning selline debatt on tema sõnul igati tervitatav.
    „Samas ei piisa vaid tuuleenergia vaatlusest vaid analüüsida tuleks kõiki alternatiive: puitu, tuumaenergiat,“ märkis Ots.
    Tema kinnitusel ei saa nõustuda väitega, et elektrituru avanemisel 2013. aastal mõjutab tarbijat kallis põlevkivi elektri hind ning tuuleenergia hind võib kujuneda soodsamaks.
    „Alates aastast 2013 ei mõjuta meie tarbija hinda enam siinne põlevkivielekter või tuuleelekter, vaid hind kujuneb täielikult vabaturu tingimustes ning on sama, mis ka Põhjamaade tarbijatel. Samuti on Eesti tootmise hinnal olematu mõju Põhjamaade hinna kujunemisele. Küll aga peab tarbija kinni maksma erinevatele kodumaistele tootjatele makstavad subsiidiumid,“ leidis Ots.
    Konkurentsiamet on uurinud turu olukorda ning Otsale tekitab muret olukord elektri tootmisele makstavate subsiidiumite osas.
    „Sinna hulka kuulub põlevkivielektrijaamadele seaduse alusel makstav 1,2 miljardit krooni. Kui jätkata tänast taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetamist võib eeldada, et kogu subsiidiumite summa küünib perspektiivis kuni kolme miljardi kroonini aastas,“ märkis Konkurentsiameti juht.
    Paministri nõunik Kalev Kukk on valitsusjuhile koostatud memo lugenud. Ta ei soovi seda sisuliselt kommenteerida.
    „See aitab peaministril kahtlemata seisukohta kujundada, kuid ma ei tähtsustaks seda ka üle. Konkurentsiameti ja riigikantselei strateegiabüroo ülesanded on erinevad,“ märkis Kukk.
    Riigikantselei strateegiabüroo direktor Keit Kasemets ütleb, et nende büroo üks ülesannetest on koostada peaministrile taustamaterjale ja valitsusjuht saaks oluliste eelnõude aruteludeks enda seisukoha kujundada.
    „Ainult tuuleenergiale keskendusime seetõttu, et selle osakaal on teiste taastuvenergeetika valdkondadega võrreldes kõige suurem,“ lisas Kasemets.
    Ta rõhutab, et „taastuvelektri“ memo koostamise initsiatiiv lähtus strateegiabüroost. Kasemets ei taha nõustuda kahtlusega, et memos esitatud seisukohad kinnistavad justkui üle Reformierakonna juba varem väljaöeldut.
    „Oleme proovinud sõltumatult asja ajada. Meil on olemas vajalik kompetents, samuti pidasime nõu ekspertidega. Oma arvamuste kujundamisel me ei lähtu ühegi erakonna poliitilistest seisukohtadest,“ väitis Kasemets.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.