Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansipi salajane memo põrmustas

    Riigikantselei strateegiabüroo analüüsis peaministri tarbeks Konkurentsiametis valminud taastuvenergia toetuste analüüsi tuuleäri osa üle.

    Ühtlasi seati salajases memos kahtluse alla majandusministeeriumi pädevus taastuvenergia valdkonnaga tegelda ning leiti, et ministeerium ja Konkurentsiamet on arvutusteks ekslikke numbreid kasutanud.
    IRL ja Reformierakond on juba mõnda aega piike murdnud taastuvenergia toetuste võimaliku koomale tõmbamise üle. Kahe erakonna tülile valab õli veelgi tulle sel nädalal Äripäevani jõudnud memo, mis põrmustab majandusministeeriumi ja Konkurentsiameti taastuvenergia toetuste alandamise vajaduse analüüsid.
    25. oktoobri kuupäeva kandev salajane memo on Keit Kasemetsa juhitavas strateegiabüroos pealkirjastatud kui „Taastuvelektri toetusskeem“.
    Tuuleenergia toetamist analüüsinud memo oli nii hästi hoitud saladus, et veel nädal aega hiljem ei teadnud selle olemasolust isegi mitte majandusminister Juhan Parts, kuigi energeetika valdkond on tema ministeeriumi hoole all.
    Strateegiabüroo koostas energeetika analüüsi eelkõige peaminister Andrus Ansipile, kes peaks sellest lähtuvalt kujundama enda seisukoha ajaks, kui majandusminister tuleb valitsusse taastuvenergia toetuste kärpe eelnõuga.
    Samas sarnanevad memos esitatud seisukohad äravahetamiseni Reformierakonna juba varem väljaöelduga ehk taastuvenergia toetusi ei peaks ülepeakaela enne valimisi vähendama.
    Juhan Parts luges tema valdkonna käiva Ansipi memo läbi üleeile õhtul. Ta reageeris kohe. „See meenutab mulle olukorda, kui Ostap Bender saabus mingisse vene külla ja kukkus õpetama kõigi tööde tegemist,“ kommenteeris Parts mürgiselt.
    Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots märgib, et demokraatlikus riigis käib avalik arutelu energeetika toetuste üle, kus huvigrupid esitavad oma seisukohti ning selline debatt on tema sõnul igati tervitatav.
    „Samas ei piisa vaid tuuleenergia vaatlusest vaid analüüsida tuleks kõiki alternatiive: puitu, tuumaenergiat,“ märkis Ots.
    Tema kinnitusel ei saa nõustuda väitega, et elektrituru avanemisel 2013. aastal mõjutab tarbijat kallis põlevkivi elektri hind ning tuuleenergia hind võib kujuneda soodsamaks.
    „Alates aastast 2013 ei mõjuta meie tarbija hinda enam siinne põlevkivielekter või tuuleelekter, vaid hind kujuneb täielikult vabaturu tingimustes ning on sama, mis ka Põhjamaade tarbijatel. Samuti on Eesti tootmise hinnal olematu mõju Põhjamaade hinna kujunemisele. Küll aga peab tarbija kinni maksma erinevatele kodumaistele tootjatele makstavad subsiidiumid,“ leidis Ots.
    Konkurentsiamet on uurinud turu olukorda ning Otsale tekitab muret olukord elektri tootmisele makstavate subsiidiumite osas.
    „Sinna hulka kuulub põlevkivielektrijaamadele seaduse alusel makstav 1,2 miljardit krooni. Kui jätkata tänast taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetamist võib eeldada, et kogu subsiidiumite summa küünib perspektiivis kuni kolme miljardi kroonini aastas,“ märkis Konkurentsiameti juht.
    Paministri nõunik Kalev Kukk on valitsusjuhile koostatud memo lugenud. Ta ei soovi seda sisuliselt kommenteerida.
    „See aitab peaministril kahtlemata seisukohta kujundada, kuid ma ei tähtsustaks seda ka üle. Konkurentsiameti ja riigikantselei strateegiabüroo ülesanded on erinevad,“ märkis Kukk.
    Riigikantselei strateegiabüroo direktor Keit Kasemets ütleb, et nende büroo üks ülesannetest on koostada peaministrile taustamaterjale ja valitsusjuht saaks oluliste eelnõude aruteludeks enda seisukoha kujundada.
    „Ainult tuuleenergiale keskendusime seetõttu, et selle osakaal on teiste taastuvenergeetika valdkondadega võrreldes kõige suurem,“ lisas Kasemets.
    Ta rõhutab, et „taastuvelektri“ memo koostamise initsiatiiv lähtus strateegiabüroost. Kasemets ei taha nõustuda kahtlusega, et memos esitatud seisukohad kinnistavad justkui üle Reformierakonna juba varem väljaöeldut.
    „Oleme proovinud sõltumatult asja ajada. Meil on olemas vajalik kompetents, samuti pidasime nõu ekspertidega. Oma arvamuste kujundamisel me ei lähtu ühegi erakonna poliitilistest seisukohtadest,“ väitis Kasemets.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.

Olulisemad lood

Apple’it tabas Hiinas tagasilöök: suured protestid pärsivad iPhone'ide tootmist
Tehnoloogiahiid Apple on saanud tagasilöögi, sest selle iPhone’e tootvas suurimas tehases käivad suured ja vägivaldsed meeleavaldused, vahendab CNN.
Tehnoloogiahiid Apple on saanud tagasilöögi, sest selle iPhone’e tootvas suurimas tehases käivad suured ja vägivaldsed meeleavaldused, vahendab CNN.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.