Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaata, kelle taastuvenergia äri on kõige kasumlikum!

    Konkurentsiametis valminud taastuvate energiaallikate toetamise analüüsist selgub, et kõige rentaablimat äri ajavad Eestis hüdroenergeetikud.

    Analüüsis käsitleti nelja tuulepargi, kahe turba ja puidu koostootmisjaama, viie hüdroelektrijaama, kahe maagaasi koostootmisjaama ja Narva Elektrijaama puiduhakke põletamise kasumlikkust.
    Tasuvuse kriteeriumitena käsitleti kapitali tootlikkust (IRR), tasuvusaega ja toetuse suurust kui IRR =10%.
    Kõige kõrgema kapitali tootlikkusega projektid:
    1. Hüdroelektrijaamad
    Kapitali tootlikkus 20-41%
    Tasuvusaeg: 2-5 aastat (eluiga 30 aastat)
    Ilma riikliku toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 7-16% ning tasuvusajaks 7-16 aastat
    Enamus jaamadest on juba kapitali tagasi tootnud
    Konkurentsiameti järeldus: projektid on tasuvad ka riikliku toetuseta
    2. Koostootmine puit ja turvas
    Kapitali tootlikkus 20-28%
    Tasuvusaeg: 4-5 aastat (eluiga 25 aastat)
    Toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 10-17% ja tasuvusajaks 7-11 aastat
    Järeldus: projektid on tasuvad ka riikliku toetuseta
    3. Tuulepargid
    Kapitali tootlikkus 16-25%
    Tasuvusaeg: 4-6 aastat (eluiga 20 aastat)
    Toetuse suurus, et tasuvus oleks 10%: 23-45 senti/kWh. Sel juhul oleks tasuvusaeg 7-9 aastat
    Järeldus: toetuse määra võiks alandada
    4. Narva Elektrijaamade puidu koostootejaam
    Investeeringud on juba tasutud alates eelmise aasta juulist saadud toetuse kaudu
    Praegune toetus 84 senti kWh annab Eesti Energiale umbes 70 miljonit kasumit
    Tänase CO2 hinna juures tasuks puitu põletada 30 senti/kWh toetuse juures. Tasuvuspiir 20 senti/kWh
    2013 kaob põlevkivi hinna regulatsioon ning algab uus CO2 kauplemise periood. Eeldada võib nii põlevkivi kui CO2 hinna tõusu ning puidu põletamine muutub ka toetuseta tasuvaks.
    Järeldus: puidu põletamise toetus on vajalik, kuid praegune 84 senti/kWh eest on liiga kõrge subsiidium. Alates 2013 kasumlik ka toetuseta.
    5. Koostootmine gaas
    Kapitali tootlikkus: praeguse gaasi hinna juures on projektid isegi toetusega kahjumlikud. Samas sõltub tasuvus ülioluliselt gaasi hinnast: näiteks gaasi hinna langus tänaselt tasemelt üle 5000 kr tuh. m3 4000-le tõstab kapitali tootlikkuse tasemele 30%
    Järeldus: projektid on ülimalt tundlikud gaasi hinna suhtes. Tänase gaasi hinna juures ei ole toetus piisav, samas selle 20% langus tagab juba kõrge kasumi.
    Eleringi andmetel on toetuste maht kasvanud alates taastuvate energiaallikate toetuste skeemi juurutamisest ehk elektrituruseaduse vastuvõtmisest 2007. aasta kevadel 88 miljonilt kroonilt 962 miljoni kroonini (2010 prognoos).
    Arvestatav osakaal tarbija elektrienergia hinnas 2007. aastal 2,18 senti/kWh; 2010. aastal 12,64 senti/kWh.
    Toetuse määrad: taastuvad energiaallikad 84 s/kWh, koostootmine 50 s/kWh. Makstakse 12 aastat alates seadme käivitamisest.
    CO2 kauplemise saab taastuvenergia projektide tootlikkusele ainult hästi mõjuda.
    Näiteks asendades katlamaja puidul töötava koostootmise jaamaga, saab kvoodid realiseerida. 2013. aastal käivituv skeem tõstab samuti taastuvate energiaallikate konkurentsivõimet.
    Kui 2013 peavad kõik tootjad ostma vajaliku CO2 koguse turult ja lõpeb riiklik kvootide jagamine, siis on toetus kahest allikast: taastuvate toetus, millele lisandub CO2 skeem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.