Lapsed peletati börsilt

Nõue kohtu loal laste väärtpaberitega tehinguid teha on viinud olukorrani, kus inimesed ootavad aastase loa saamiseks neljandat-viiendat kuud ning ilmselt võib riik vaid tõusvaid aktsiaturge tänada, et ükski lapsevanem pole nõuet kahju hüvitamiseks esitanud.

Kui suvel oli Eestis 1861 väärtpaberikonto omanikust last, siis praeguseks on neid alles 987.

LHV maaklerteenuste juht Alo Vallikivi ütles eelmisel nädalal, et nende andmetel ühtegi kohtuluba veel välja antud ei ole, kuid üks on Tartu maakohtust LHV poole teel. Ka SEB ja Swedbank ei ole kohtu lubadega veel kokku puutunud.

"Väga paljud lapsevanemad tõstsid aktsiad lapse kontolt enda kontole ümber ja lõid selleks eraldi lisakonto, millelt nüüd ka investeeritakse, tõenäoliselt siis ikka lapse tulevikku silmas pidades," kommenteeris Vallikivi.

Tallinna börsi nõukogu liige, praegu lapsepuhkusel viibiv Kaidi Ruusalepp rääkis, et börs on riigikogu liikmete ja justiitsministeeriumiga 1. juulist 2010 kehtima hakanud uuest perekonnaseadusest rääkinud ja teinud ettepaneku seadusesätte muutmiseks.

"Kas või nii, et kohtu luba on vaja siis, kui investeerimiskontolt soovitakse raha välja võtta. Kontosisesed tehingud oleksid n-ö loavabad. Ideaalis võiks sätet rakendada ainult sellisel juhul, kui vara on näiteks päritud. Ei ole vaja hakata last kaitsma lapsevanema heasoovlikkuse eest," rääkis Ruusalepp.

Ruusalepp rääkis ka, et kui ministeerium ütleb, et kohtus käimine on lihtne - käid korra ära ja asi ants -, siis tegelikult see sedamoodi välja ei näe. "Ka on imekspandav, et mõni kohtunik ei saa aru lihtsatest asjadest, nagu näiteks, kui isa ütleb, et loodan tootlust 20 protsenti aastas, ja kohtunik vastab, et sellised protsendid ei ütle mulle midagi, tooge näiteid," kirjeldas ta hämmastusega ühte tõestisündinud lugu.

Rakveres töötav ja 2. juulil 2010 alanud menetluses last kaitsev vandeadvokaat Anti Aasamaa rääkis, et asjas kaasati pärast istungit ekspert ning praegu oodataksegi ekspertarvamuse valmimist.

Eksperdiks valitud Kristjan Lepiku sõnul on ekspertarvamuse koostamise tähtaeg novembri lõpus.

Mida Te lapsevanemalt küsite, uurite?

"Esitasin küsimusi, tuleb hinnata portfelli, mida soovitakse lapsele soetada. Küsitakse näiteks, milline on investeerimise strateegia, milline on inimese kogemus. Kohtupraktika ei ole selles osas veel välja kujunenud ju," vastas Aasamaa.

Kuigi advokaat oli nõus, et menetlus on päris pikalt kestnud, rõhutas ta siiski, et midagi pole parata, kuna kohtuasjad kestavadki nii kaua.

Äripäev kohtus Läänemaal elava ja võlanõustaja ametit pidava Kaidi Silver-Schöbega, kellel läks kohtult loa saamisega lapsele fondiosakuid osta kokku 17 nädalat.

"Ma ei kujutanud ettegi, et toimub kohtuistung. Mõtlesin, et see on kirjalik menetlus," rääkis Kaidi, kui Äripäev temaga esimest korda ühendust võttis. See oli 7. oktoobri paiku, kui ka istung toimuma pidi.

Kaidi viis avalduse kohtusse juba 18. juunil ehk enne uue perekonnaseaduse jõustumist, nüüd, neli ja pool kuud hiljem, ongi positiivne otsus käes.

21. oktoobril tehtud kohtumäärusega, mis päevi hiljem temani jõudis, võib ta oma kaheksa-aastase lapse väärtpaberikontot kostitada oma ja abikaasa rahaga ning selle eest lapsele fondiosakuid soetada.

Seda muidugi esialgu vaid ühe aasta vältel - siis tuleb kohtutee uuesti jalge alla võtta. Naine sellest võimalusest just vaimustatud ei ole.

"Kui oleks tegemist lapse vara võõrandamisega, ma saaks sellest kohtus käimisest veel kuidagi aru, aga me tahame ise (koos abikaasaga - toim) investeerida oma raha lapse tuleviku jaoks ja peame selleks kohtu luba küsima. See on nonsenss," rääkis Kaidi.

Pärast avalduse esitamist tuli välja, et taotlus oli liiga üldsõnaline ja seetõttu ebaselge ning selle põhjalt oleks ta võinud saada otsuse, mis lubab osakuid juurde osta üheainsa korra. Perekond aga investeerib lapse tulevikku iga kuu. Tuli teha täiendus.

Omajagu väntsutatud ema tõdes, et kuigi ta ise on nõustanud inimesi kohtusse pöördumisel ja julgustanud neid, et kohtuga suhtlemine ei ole kaugeltki õudne ning karta pole vaja, siis selle repliigi kavatseb ta edaspidi ütlemata jätta.

Esimene ehmatus oli see, kui kuulsin, et minu lapsele määrab riik advokaadi, kes kaitseb minu lapse huvisid minu eest, rääkis ema. Vanemate väärtpaberiteadlikkuse hindamiseks palgatud eksperti Kaidi avalduse asjas, erinevalt ühest teisest juhtumist, ei kaasatud.

Aga kuidas istung läks? "Istusime advokaadiga kõrvuti, vastaspool oli tühi. Olin advokaadi seisukohtadega tutvunud. Kohtunik noomis mind, et avaldus on pinnapeale. Rääkisin siis kohtule ära, miks see asi meie perele tähtis on, ja ütlesin, et me ei taha mitte midagi võõrandada," kirjeldas Kaidi.

Kuna vahepealsed neli kuud ei saanud vanemad lapsele fondiosakuid osta, tekib mingi kahju investeerimistulu näol, mida oleks saanud teenida. Kaidi ei hakka end selle mõttega piinamagi. "Ei olnud nii suured summad," oli ta leplik.

Lapse väärtpaberikontot saab sulgeda, kui see on tühi. Väärtpaberite kandmine lapse väärtpaberikontolt lapsevanema omale on lapse väärtpaberite võõrandamine ja selleks on kehtiva perekonnaseaduse kohaselt vajalik kohtu nõusolek. Selle teemaga seoses on meieni jõudnud mõnede klientide probleem. Nimelt lapsevanemad, kelle lapse väärtpaberikontol on väga vähe väärtpabereid, seisavad dilemma ees - kas maksta igakuist väärtpaberikonto hooldustasu või pöörduda kohtusse ja kanda sellega seotud kulutused. Väikseim investeering, mida teame, et on niiviisi lapse kontole lukku jäänud, oli 50 krooni ja laps oli 7aastane.

Tuleb jätkata mõistliku lahenduse otsimist. See on teema, kus majandusinimestel ja juristidel kipuvad olema diametraalselt erinevad vaated. Tundub, et ses küsimuses on juristid vindi üle keeranud. Eesmärk lapse vara kuritarvituste eest kaitsta on õilis, kuid nii ulatuslik piirang tundub liialdusena.

Eriti ebaloogiline on kohtult loa küsimise kohustus olukorras, kus vanemad teevad ise lapse väärtpaberikontole sissemakseid, et koguda nt raha lapse hariduse jaoks või algkapitali oma elu alustamiseks. Ka vanavanemate poolt alaealistele lapselastele pärandatut saab pärandaja ise soovi korral kaitsta.

Mul on raske ette kujutada, et pädev riiklik institutsioon hoolib minu lapse tulevikust rohkem kui mina.

Minult paluti ekspertarvamuse tegemist. Kuna see on hästi oluline teema, püüan kaasa aidata, et süsteem võimalikult mõistlikuks saada. Arvamuse koostan selle info kohaselt, mis mulle on antud. Peaksin soovitama, milliseid piiranguid panna ja milline võiks olla kohtu lähenemine. Praeguse ekspertarvamuse koostamise tähtaeg on novembri lõpus.

Praegu tundub protsess väga keeruline. Siin on mõtlemiskoht seadusandjale. Üks asi on, kas piirangud oleks vajalikud, kui laps pärib raha. Aga kui vanem annab kogu investeeritava raha, siis ülitõsiste piirangute seadmine ei pruugi olla mõistlik.

Probleemiks on ka, et protsess kestab pikalt ning finantsturgudel võib varade hind väga palju muutuda.