Võrreldes rahandusministeeriumi suvise prognoosiga ning töötukassas registreeritud töötute arvu muutumisega olid arengud tööturul oodatust positiivsemad.

Statistikaameti andmeil langes töötute üldarv kolmandas kvartalis 22 000 inimese võrra ning töötuse määr alanes 15,5 protsendini. Tööga hõivatuid oli 19 400 võrra rohkem kui teises kvartalis.

Tegevusalade lõikes paranes hõive nii suhtarvudes kui absoluutselt kõige rohkem ehituses, s.o 14 000 inimese võrra, töötlevas tööstuses, s.o 12 000 inimese võrra ja kaubanduses, s.o 8000 inimese võrra.

Kuna hõive kasvu vedasid peamiselt mehisemad tegevusalad, siis lähenesid märkimisväärselt ka naiste ja meeste töötuse määrad. Naiste puhul oli see 15 ja meestel 16 protsenti.

Töötus vähenes valdavalt nende arvelt, kes olid olnud ilma tööta alla aasta, kuid vähenes ka pikaajaline, üle aasta kestnud töötus. Rohkem kui aasta oli kolmandas kvartalis tööd otsinud 56 000 inimest ehk üle poole töötutest, suurenes üle kahe aasta tööta olnute arv.

Kolmandas kvartalis jätkus ka töö tulemuslikkuse märkimisväärne tõus. Majanduskasv kiirenes III kvartalis 4,7 protsendini. Tööga oli III kvartalis hõivatud 578 000 inimest, mis on veidi rohkem kui 3 protsenti väiksem aastatagusest näitajast.

Tööturul mitteaktiivsete inimeste arv kasvas aastatagusega võrreldes peamiselt pensioniikka jõudmise või õppima asumise tõttu. Mõnevõrra kasvas kolmandas kvartalis ka tööturult lapsehoolduspuhkusele lahkunute arv.