DnB NORD: Eesti kasvu takistab erasektori suur võlg

"Tänu järjepidevale majanduspoliitikale ja tõhusamale tööle avalikus sektoris on Eestil õnnestunud vältida finantsprobleeme. Kuigi tööpuuduse tase on Eestis endiselt väga kõrge, on see siiski viimasel ajal kiiresti langenud. Riiki tehakse ka märkimisväärseid otseinvesteeringuid ning nii ettevõtete kui leibkondade ootused on tõusnud," seisab pangagrupi iga-aastases Baltimaade ja Poola majandusülevaates.

DnB NORD grupi analüütikud prognoosivad, et majandus kasvab järgmisel aastal kõigis neljas riigis, enim Poolas ja Eestis. Leedus ja Lätis takistavad majanduskasvu peamiselt kõrge tööpuuduse tase ja väljaränne ning vajadus eelarve konsolideerimise järele, teatas pangarupp.

Märgid sellest, et laenuportfelli kvaliteet stabiliseerub sel aastal, võimaldavad ennustada, et 2011. aastal Balti riikide laenuturg paraneb. Nii Balti riigid kui ka Poola peavad end järgmisel aastal ette valmistama kõrgemaks inflatsioonimääraks. Isegi kõrge tööpuuduse tingimustes võivad väljaränne ja tekkiv strukturaalne tööhõive "pudelikael" avaldada survet palkade tõstmise järele, mis võib omakorda mõjuda negatiivselt riikide konkurentsivõimele, seisab DnB NORDi teates.

Poola paremad poliitilised suhted Venemaaga avavad uusi võimalusi ekspordi arendamiseks ida suunas. Pragmaatiline sise- ja välispoliitika muudavad Poola turu välisinvestorite jaoks ahvatlevamaks. Nii tarbijate kui ettevõtete positiivsed ootused ja erasektori suhteliselt väike võlg loovad suurepärased eeldused kodumaise tarbimise tõusuks. On tõenäoline, et Poola kasvumäärad on nii sel kui järgmisel aastal ühed kõrgeimad kogu ELis.

Leedu majanduse tervenemine sõltub ekspordist, ent siseturg on jäänud nõrgaks. Kehvad investeerimisnäitajad, Leedu majanduse madal konkurentsivõime ning liigaeglased sammud, mis on astutud ebatõhusa avaliku sektori reformimiseks ja ärikliima parandamiseks, ei anna erilist lootust ekspordi pikemaajaliseks kasvuks. Riigi tulevikuväljavaateid tõkestavad ka poliitilise eliidi vaidlused ja oskustööliste ridu hõrendav väljaränne.

Läti on kogenud kõige järsemat majanduslangust. Riigis valitsevad samad probleemid mis Leeduski: siseturul puudub nõudlus, mis ei taastu niipea, Riigikassas on puudujääk, väljarändajaid on üha rohkem ning poliitiline võimuladvik ei suuda leida üksmeelt. Läti ettevõtete ja leibkondade võlg on palju suurem kui Leedus või Poolas, ning samal ajal takistab olemasolevat eksporti halvas seisus tootmistööstus.

Siiski on Läti valitsus Leeduga võrreldes jõulisemalt reforme rakendanud ning koos 2010. aasta madala võrdlusbaasiga võib see järgmisel aastal kaasa tuua kiirema majanduskasvu.