Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mulle otsi mujalt kui kullast

    Viimasel ajal olen silmitsi seisnud suhteliselt kirglike ja enesekindlate väidetega, et kulla praegune hind on mull. Enamasti kiputakse selle väite põhjenduseks tooma nii hinnatõusu kiirust kui ka hinnataset, kuhu praeguseks hetkeks jõutud on. Samas sarnaste, pigem emotsionaalsete argumentidega, tuli kokku puutuda ka siis, kui kullauntsi hind "alles" tuhande dollariga flirtis - või isegi varem.
    Mullijutu esimene ja vast kaalukaim vastuargument on täiesti objektiivne reaalsus, kus praktiliselt kõiki suuremaid arenenud riikide ausõnal baseeruvaid valuutasid ollakse keskpankade poolt aktiivselt n-ö devalveerimas. Valuutade omavahelised kursid sõltuvad peamiselt sellest, kes parajasti kõige jõulisemalt oma valuutat nõrgendavat poliitikat ajab, kuid vaadeldes üldpilti, siis absoluutses kontekstis kukuvad praegu kõik suuremad (arenenud riikide) valuutad. Siinkohal on investorite loogika suisa ülimalt lihtne - raha trükkimisel teoreetilist ülempiiri ei ole, samas, kui kulla kogus on siiski füüsiliselt piiratud (kaevandatava ehk juurde tuleva kulla kogus on võrreldes juba "maa peal" eksisteeriva kogusega tühine).
    Veel üks argument on see, et kulda on raske hinnata, sest ei tule ju läikivalt metallilt mingit rahavoogu. Kui nüüd järele mõelda, siis see fakt iseenesest annab ka lahenduse - kui rahavoog on null, siis võib kulda vaadelda võrdluses selliste varadega, mis seda rahavoogu annavad. Kulla omamisel on seega alternatiivkulu. Viimane pole aga kindlasti sellises kontekstis, kus intressimäärad on arenenud maailmas nullilähedased, tõsine teema. Mullist saaks rääkida siis, kui investorite laiem ring armastaks kulda palavalt ka kõrge alternatiivkulu puhul.
    Ka kipub üles kerkima küsimus, miks üldse kuld? Siinkohal tuleb rääkida küll ajaloolisest traditsioonist, kuid ega ka n-ö raha tekkimise aegu inimesed rumalad ei olnud. Valiti element, mida on piiratud kogus ning mis on stabiilne. Kui nalja visata, siis gaasi kasutamine rahana poleks võimalik, mõni element süttib iseeneslikult õhuga kokkupuutel ning mõni roostetab suisa koledal kombel.
    Ka võib rääkida ajaloolisest kontekstist - kui kullauntsi hinna puhul räägitakse pretsedenditutest hinnatasemetest, siis inflatsiooniga korrigeeritult ei ole see sugugi nii. Tõepoolest - hinnatase on (püsivhindades) üle 40 aasta keskmise, kuid 1980 maksis kullaunts praegustes dollarites 2400 USA dollarit. Või kui võrrelda baasraha kogusega Ameerika Ühendriikides, siis praegu moodustavad USAs kullas hoitavad reservid baasrahast vaid 18 protsenti. Kulla hinna 80ndate tipu ajal moodustasid kullas hoitavad reservid baasrahast 70 protsenti.
    Sisuliselt oleks võidud minna tagasi kullastandardile. Ma ei hakka siinkohal kalkulatsioone selle hindamismeetodiga saadavast võimalikust kulla hinnast tegema, sest see number tunduks ulmeline.
    Seega - minu arvates on mullist asi kaugel ning kulla roll on arenevas maailmas vähemalt veidi võrreldav "kõva valuuta" rolliga Nõukogude Liidu lõpuaegadel. Tehniliselt võib hind olla tõesti läinud liiga kiiresti ja liiga kaugele, ning see teeb võimaliku volatiilsuse suhtes ettevaatlikuks, kuid praeguses majanduspoliitilises keskkonnas on vägagi tõenäoline, et valuutad kukuvad kulla ning teiste väärismetallide suhtes edasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Euroopa aktsiaturud on tugevas languses
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.