• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kilk kaebas Pristise kohtusse

    Rein Kilgi valdusfirma Transcom Grupp kaebas turvateenuseid pakkuva Pristise eesotsas Indrek Sepaga arbitraažikohtusse, nõudes ettevõttelt koos viivistega 20 miljonit krooni.

    Tõenäoliselt saab Pristis peatselt Kilgilt ka eraldi kahjunõude hagi, sest ärimees on pidanud Pristiselt saamata jäänud raha asemele pangast laenu võtma, et pooleliolevaid projekte arendada.
    "Mina olen olnud paindlik ja kannatlik. Ma saan ju aru, et praegu on raske aeg, aga oleks siis keegi pakkunud välja kas või maksegraafiku, kuidas võlga tasuda. Mitte midagi. Sepp on Äripäevas öelnud, et müüsin talle põrsa kotis. See oli aga igatahes üks priske põrsas. Ta on isegi tunnistanud, et headel aegadel võinuks see turvafirma maksta umbes 30 miljonit krooni rohkem," räägib Kilk.
    Transcomi omaniku sõnul saatis tema advokaat eelmisel nädalal arbitraažikohtusse hagi viimases hädas. "Tahan oma raha kätte saada. Muud midagi. Pristise 20miljoniline võlgnevus on kõige suurem summa, mis mulle üldse võlgu ollakse. See ei ole nüüd kriitilise väärtusega raha, aga seda saanuks siiski edasi investeerida. Võib-olla oleksin teinud sellest 30 või 40 miljonit krooni!? No ja ega Sepp seda ka deposiidis hoia. Eks temagi oskab olemasolevast rahast uut raha teha. Ma võin ju mõnda aega kedagi toetada, aga mitte igavesti," on Kilk nördinud.
    30 miljonit makstud Skorpioni ostu järel Eesti turvaturu suuruselt teiseks ettevõtteks tõusnud Pristis on küll ligi 30 miljonit krooni aktsiate eest tasunud, kuid vaidlus käib kahe viimase osamakse ehk kokku 13 miljoni krooni üle. Kui liita summale ka mitme maksetähtaja ületamise tõttu tekkinud viivised, küünibki summa ligikaudu 20 miljoni kroonini.
    Kilk viitab 4. novembri Äripäeva vahel ilmunud Pristise reklaamväljaandele, kus viimane kiidab taevani mullusuvist Skorpioni ostu, väites ühtlasi, et ainult tänu Kilgi firma soetamisele ei vajunud nad sügavale kriisisohu.
    "Kui turvaturg kukkus 2009. aastal 20%, siis Pristise käive ei kukkunud. Püsisime 2008. aasta tasemel. See oli võimalik ainult tänu Skorpioni ostule," kiitis Pristise juhatuse esimees Andres Kiil reklaamlehes.
    Samuti tunnistas Kiil, et "vana Pristis läks majanduskriisile vastu haavatavana, kuna turvasüsteemide ehitus kukkus koos üldise ehitusturuga nagu kivi".
    Turvateenus hoidis vee peal "Skorpion tegutses aga põhiliselt turvateenuste turul, mis oli kriisi mõjudele vähem tundlik. Selle tegevusala lisandumine on võimaldanud välja arendada uued strateegiad ja tegevussuunad ning nende abil on Pristise äri praegu oluliselt kindlamatel alustel kui kaks aastat tagasi," kinnitas Pristise juhatuse esimees.
    Kilgi sõnul võiks ju nii hea kauba eest, nagu Pristis ka ise tunnistab ja kiidab, viimased kaks osamakset ka ära tasuda. "Kaup oli hea. Seda on Sepp ka ise tunnistanud. Lõplik hind kaaluti viimaks sisuliselt apteekrikaaluga. Ma tõesti ei tea, mis siis nüüd lahti on, et hea asja eest ei või lõplikult tasuda," ütleb Kilk mornilt.
    Küsisin Pristise suuromanikult ja nõukogu esimehelt Indrek Sepalt, miks ettevõte ei ole Transcom Grupile viimaseid osamakseid tasunud ning millist rahalist kahju või enne ostu teadmata kohustusi pidi Pristis Skorpioni soetamise järel kandma.
    Oleks võinud tagasi müüaSamuti soovisin teada, milliseid Skorpioni hinda mõjutavaid asjaolusid maksuekspert Ardo Ojasalu due dilligence'i analüüsi käigus leidis. Ühtlasi pärisin, miks Pristis ei olnud ajal, kui Kilk soovis Skorpioni kui kehva kauba tagasi osta, nõus turvafirmat Kilgile tagasi müüma.
    Lähtudes Skorpioni ostulepingus sätestatust ei ole Pristis Transcomile võlgu.
    Andres Kiil, Pristise juhatuse esimees Mullu detsembris Skorpioni ettenägeliku ostu eest Eesti 2009. aasta parimaks ettevõtjaks valitud Sepp ei soovinud ise neile küsimustele vastata. Pristise juhatuse esimees Andres Kiil märkis vaid, et Pristis ja Transcom Grupp on Skorpioni aktsiate ostus-müügis kirjalikult kokku leppinud. "Tegemist on põhjalike dokumentidega, mis sätestavad poolte käitumise reeglid lepingu täitmisel, "kauba tagastamise" võimalust nendes kokku lepitud ei ole," ütles Kiil.
    Tema sõnul ei ole keegi Pristist eelmisel nädalal kaubakoja arbitraaži kaevanud. "Transcom Grupp on nõudnud Pristiselt Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu kaudu ühte miljonit krooni. See nõue on esitatud umbes viis kuud tagasi," lisas Kiil. Ta ei täpsustanud, milles nõue seisnes.
    Kiil andis siiski kaude mõista, et mingisugused vaidlused ettevõtete vahel toimuvad. "Sisuliselt võivad vaidlused puudutada vaid Skorpioni eest makstavat õiglast hinda. Kõik tingimused hinna kujunemisel on lepingus kokku lepitud ja kahepoolselt allkirjastatud. Pristis järgib täpselt lepingutingimusi ja sõlmitud kokkuleppeid," rõhutas Kiil, jättes taas detailid täpsustamata.
    Täpsustamisel kinnitas tegevjuht, et "lähtudes Skorpioni ostu-müügilepingus sätestatust ei ole Pristis Transcom Grupile võlgu".
    Igaühel oma õigusKurjaks kiskunud tüli sa alguse 2009. aasta juulis, mil kaks Tartu meest Rein Kilk ja Indrek Sepp leppisid kokku, et Kilk müüb enda Transcomi kontserni kuulunud Skorpioni Julgestusteenistuse Sepa seni ainult nõrkvoolu- ja turvasüsteemide paigalduse ja hooldusega tegelenud Pristisele.
    Läbirääkimiste tulemusena kujunes mehitatud valvet pakkuva Skorpioni (kaubaks läks ka firma tütar Lilto AS) hinnaks 42,3 miljonit krooni.
    Mullu 30. juulil sõlmitud lepingu järgi sai Pristis turvafirma ainuomanikuks. Ühtlasi olevat Pristis ärimees Kilki esindava vandeadvokaadi Maria Mägi väitel kinnitanud, et on teinud due dilligence'i analüüsi Skorpioni finants-ning maksuriskide hindamiseks ning on olulises osas rahul Skorpioni ning selle tütarühingute majandusliku tegevuse ja olukorraga. Siis ei olnud maksuekspert Ardo Ojasalult tellitud Skorpioni ja selle tütarettevõtte väärtuse analüüs veel lõplikult valminud.
    Augusti keskel selgus Ojasalu analüüsist, et Skorpioni hind pidanuks olema peaaegu 92% odavam kokkulepitud 42,3 miljonist kroonist.
    See oli Sepale kehv üllatus. Kaks päeva enne kolmanda osamakse tasumise tähtaega saatis Pristis Transcom Grupile avalduse, et vähendab hinda 15% järgnevate osamaksete vähendamisega. Pristis määratud tähtajaks osamakset ei tasunud. Transcom Grupp andis seejärel täiendava tähtaja, aga ka sellest ei pidanud Pristis kinni. Seejärel ütles Transcom Grupp krediidilepingu üles.
    Pristis väidab, et tulenevalt sõlmitud lepingust ei ole nad Transcom Grupile sentigi võlgu.
    Mille Sepp ostis?Tänavu jaanuaris kirjutas Äripäev, et Pristise suuromanik Indrek Sepp süüdistab Rein Kilki pettuses, kuna viimane müünud talle hea asja pähe kehva kauba.
    "Ütleme nii, et koti suu oli lahti ja põrsas paistis, aga me ei teadnud, kui rasvane või millist nägu see põrsas tegelikult on," rääkis Sepp Skorpioni ostust toona.
    Sepa väitel ostsid nad alguses 25% ettevõttest, et müüja saaks olla kindel, et tehing igal juhul toimub.
    Kilk kiirustanud Sepa kinnitusel seejärel aga takka ning nii löödi ikkagi käed, kuigi Ardo Ojasalu koostatav ettevõtte väärtuse analüüs polnud veel valmis.
    Ettevõtted loetlesid lepingu lisas üles juhtumid, millisel juhul on Pristisel õigus Kilgile järelmaksu peale jäetud osa raha maksmata jätta. Hinda võis langetada ligikaudu kümnendiku võrra.
    mis on mis AS Pristis 
    2009. aasta andmed, miljonites kroonideskäive 224,2kahjum 26,1omakapital 42,6laenukohustused 50,7töötajaid 599dividendid 02009. aastal suurendas Pristis aktsiakapitali 26 miljoni krooni võrra, et osta Transcom Grupilt Skorpioni Julgestusteenistus ja selle tütarfirma Lilto AS.Allikas: Pristise 2009. aasta aruanne
    Autor: Kadri Paas, Silvia Kruusmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).