Aas: menetlust saab alustada päevapealt

Kas konkurentsiseadus ja selle rakendamine Eestis on hea? Kas ja mida peaks tegema paremini?

Kartellikuritegude uurimises on  viimastel aastatel toimunud oluline edasiminek. Konkurentsiametis on loodud pädev uurijate meeskond, samuti on täiustatud seadusi.

Ettevõtjad kurdavad, et konkurentsiseadus on ei ole kõikidele võrdselt arusaadav. Kas on võimalik sattuda kartellikokkuleppesse pahaaimamatult või ise sellest mitte aru saades?

Minu hinnangul on konkurentsireeglite põhiosa arusaadav. Ma eeldan, et iga ettevõtja saab aru, kes on tema konkurendid. Ja on teatud asju, mida seadus keelab konkurentidega kokku leppida. Näiteks ei tohi kokku leppida hindu kolmandate isikute suhtes, jagada kaubaturgu, püüda kolmandaid osapooli turult välja tõrjuda jms. Selliseid kokkuleppeid on eesti keeles nimetatud ka räigeteks kartellideks (hard-core cartels). Sellised kartelle loetakse alati keelatuks ja nende puhul seadus ei eelda, et tuleks tuvastada eraldi veel reaalne kahju konkurentsile. Eestis on need karistatavad KarS § 400 lg 2 järgi.

Mõnevõrra spetsiifilisemaks muutuvad konkurentsireeglid suurte turuosalusega ettevõtete puhul. Näiteks võib teatud piirist olla keelatud ka konkurentsi kahjustava teabe vahetamine.

Samas on väga oluline, et kõik ettevõtjad teadvustavad endale selle teema olulisust ja vajadusel töötaksid välja ka sisemised juhtnöörid teatud situatsioonideks. Ka riik on siin ettevõtjate koolitusse panustanud, olen näiteks isiklikult osalenud ettekandjana seminaridel.

Kas nõustute, et piir, kust maalt hakkab kartell ja kust maalt on kõik seaduslik, on õhkõrn, nagu väidavad ettevõtjad?

On teatud hulk kokkuleppeid, mis on väga selgelt keelatud ja kuritegelikud. Samas ei ole kohtupraktikat Eestis selles vallas väga palju ja paljud küsimused on läbi vaidlemata. Vastavalt seadusele läheb prokuratuur kohtusse vaid kriminaalasjadega, kus meie hinnangul on piisavad tõendid süüdimõistmiseks. Samuti arvestame rahvusvahelise praktikaga.

Kas kartellikahtlus saab kerkida päevapealt? (näiteks leivaliidu ja nn piimakartelli juhtum)

Võimaliku kartelli uurimiseks saab kriminaalmenetlus tõepoolest käivituda päevapealt, kui ilmnevad kuriteokahtlusele viitavad tunnused. Võime kriminaalasja alustada enda informatsiooni analüüsi tulemusena, samas on menetlusi alustatud ajakirjanduses avaldatu alusel.

Ettevõtja heidab ette, et Eestis on "enne tulistan, siis uurin tausta" suhtumine kartelliasjade uurimise alustamisel. Kuidas te seda kommenteerite?

Kuna kartelliosalised tehtud kokkulepetest eelduslikult rääkida ei soovi, siis on paratamatult vajalik selliste uurimiste puhul läbi analüüsida ka ettevõtetes talletatud info - dokumendid, e-kirjad jms -, mida saab kätte vaid läbiotsimise teel. Kartellikuritegu ei ole võimalik avastada, kui uurija või prokurör lihtsalt oma kabinetis istub ja „tausta“ analüüsib.

Kurdetakse, et uurimisorganid rebivad telefonivestlustes öeldu kontekstist välja ja iga tavalist vestlust saab kartellikokkuleppena tõlgendada. Mida ütlete ettevõtjatele?

Seaduse järgi on pealtkuulamine kriminaalmenetluses väga erandlik. Pealtkuulatud vestluste puhul on kontekst väga oluline ja seda mitte ainult kartellide uurimiste puhul. Oluline on ka see, mis enne või pärast sellised kõnesid objektiivselt toimus, näiteks kas hinnad muutusid.

Kuidas ajada äri nii, et konkurentsiameti ega prokuratuuri töökas meeskond ei koputaks läbiotsimissooviga kunagi sinu firma kontori uksele?

Esmalt on oluline, et ettevõtjad konkurentsireeglite järgimise vajaduse enda jaoks selgelt teadvustaksid. Siinjuures on oluline ka ärikultuur, nii üldises plaanis kui konkreetse ettevõtte sees. Samasugune nulltolerants nagu see kehtib ettevõtjate seas näiteks nii korruptsiooni kui maksupettuste suhtes, peaks kehtima ka kartellikokkulepete suhtes. Aga juhul, kui ettevõtja tunneb, et ta on kas vastu tahtmist või teadmatusest sattunud juba kartelli osaliseks, on kindlasti soovitav pöörduda konkurentsiameti poole.

Autor: Kadrin Karner, Katariina Krjutškova