Vabatsoon pani sadamad kaklema

Paldiski Põhjasadama offshore-firma taha peituv omanik taotleb sõiduautode laoplatsile vabatsooni staatust, vastav valitsuse korralduse eelnõu peaks varsti jõudma valitsuse lauale. Paldiski Lõunasadama omanikku Tallinna Sadamat ärritab aga see, et konkurent saab oma äri ajada seadusi eirates ja vabatsooni loomist lubades asuks valitsus sellist äristiili toetama. Kahe sadamafirma vaidluses on vastamisi reformierakondlased. Tallinna Sadama huve esindab Reformierakonna mõjukas liige Neinar Seli, kes on riigifirma nõukogu esimees. Paldiski Põhjasadamaga seotud ärimehed eesotsas Aleksei Tšuletsiga aitasid viimastel kohalikel valimistel Paldiskis võimule just Reformierakonna. Paldiski Sadama endine juht on reformierakondlane Robert Antropov, kelle valimiskampaaniat on Paldiski Sadam varjatult rahastanud.

"Paldiski Sadamate AS tänab maksu- ja tolliametit ja rahandusministeeriumi Paldiski Põhjasadamasse vabatsooni loomise idee toetamise eest. Sellegipoolest on Paldiski Sadamate AS sunnitud pöörduma vabariigi valitsuse, riigikantselei ja rahandusministeeriumi poole palvega Paldiski Põhjasadamasse vabatsooni loomise otsuse (korralduse) vastuvõtmiseks kiireloomulisena," kirjutas novembri lõpul nimetatud asutustele Paldiski Sadamate juhatuse liige Aleksandr Kovaljov.

Kiirustamise põhjuseks tõi ta võimaliku transiidilepingu sõlmimise Daimler AGga, kes on seadnud tingimuseks vabatsooni olemasolu. Daimler AG korraldas konkursi, kus osalevad Paldiski Põhjasadama kõrval Hanko sadam Soomest ja Ust-Luuga Venemaalt.

Vabatsooni loomise ja lepingu sõlmimise järel plaanib Põhjasadam saavutada aastaseks mahuks 100 000-150 000 autot praeguse 80 000 asemel.

Paldiski Põhjasadama üks äriidee ongi sõiduautode transiit Venemaale. Selleks rajati Paldiskisse suured autode ladustamise platsid ning Koidula piiriraudteejaama lähistele sõidu- ja veoautode transpordikeskus ning logistikajaam.

Valitsuse korralduse eelnõu vabatsooni loomiseks on ministeeriumides kooskõlastusringil ja peaks positiivse tagasiside korral kohe-kohe jõudma valitsuse istungile. Näiteks majandusministeerium toetas neljapäeval eelnõu, küll ühe märkusega.

Tallinna Sadama juhid aga loodavad, et rahandusminister Jürgen Ligi tõmbab Paldiski Põhjasadama plaanidele kriipsu peale. "Palume Teid mitte esitada kooskõlastusringile vabariigi valitsuse korralduse eelnõu Paldiski linnas vabatsooni loomise kohta. Oleme valmis oma seisukohti igal ajal Teile täiendavalt põhjendama," kirjutasid Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand ja nõukogu esimees Neinar Seli Jürgen Ligile.

Kirjast selgub, et kinnistutel, millele Põhjasadam taotleb vabatsooni staatust, pole kehtivat detailplaneeringut ega kasutusluba. Jõustunud kohtuotsuste järgi on laoplatsid rajatud ebaseaduslikult. Tallinna Sadamat pahandabki, et üks seltskond ajab oma äri seadusi rikkudes ja riik plaanib neile anda vabatsooni loa.

"Võib-olla oleme neile ebamugav konkurent," lausus Paldiski Sadamate nõukogu esimees Aleksei Mürisep. Tema sõnul on kinnistute detailplaneeringuga alustatud ning asjad liiguvad ilusasti edasi. "Vaidlus oli selle üle, et eelmine linnavalitsus ei tahtnud detailplaneeringut vastu võtta, kuigi meil oli selleks olemas täielik õigus," lisas Mürisep.

Kui pärast viimaseid kohalikke valimisi tõukas Paldiski Põhjasadama seltskond eesotsas Aleksei Tšuletsiga troonilt pikaaegase linnapea Jaan Mölderi, hakkasidki liikuma seni linnavõimu taga seisnud Põhjasadamaga seotud asjad.

Teatav määramatus taotletava vabatsooni territooriumi õigusliku staatuse üle ei ole vabatsooni loomisele takistus tollieeskirjade seisukohast. Vabatsoon ja selle territooriumi valdaja peavad aga igati vastama teisi valdkondi reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. Meile on teada taotletava vabatsooni territooriumi üle toimunud ja toimuvad vaidlused. Samas on Paldiski linnavalitsus kinnitanud, et detailplaneeringu menetlus jätkub ja et kohtuvaidlused on juba lahenenud kompromissiga või siis toimuvad vastavad kõnelused.

Maksu- ja tolliamet muudab Paldiski teeninduskohas töökorraldust. Lisaressurssi ei vajata ja vabatsooni jõustumine iseenesest ei too kaasa täiendavat kulu riigile. Kui vabatsooni kaubamaht kasvab praegusega võrreldes umbes kaks korda, siis tekib vajadus kuue täiendava töökoha järele. Vabatsooni loomisest riik otseselt kasu ei saa. Riigi kasu tuleneb kaudselt sellest, et tehakse investeeringuid, suureneb kaubavoog, elavneb ettevõtlus ja luuakse uusi töökohti.

Alustasime asjaajamist vabatsooni loa saamiseks juba poolteist aastat tagasi. Siiamaani on asjad veninud, sest toll, rahandusministeerium ja majandusministeerium pidid veenduma, et see on vajalik.

Vabatsoon annab kauba omanikule rohkem võimalusi. Näiteks kui Euroopas valmistatud kaup tuleb vabatsooni lattu, siis kauba valmistaja saab oma riigis käibemaksu tagasi. Kui vabatsoonis pannakse osadest masin kokku, siis saab muuta tollikoode, tavalises tollitsoonis pole see võimalik. See annab võimaluse püsti panna näiteks tuulegeneraatorite kokkupanek või sõiduautode lahtimonteerimine, et viia need osadena Venemaale ja seal uuesti kokku panna ning maksta teise aktsiisi järgi.