Sirje Rank • 16. detsember 2010 kell 4:17

Euroopa Liit raiub kriisiabi seadusesse

Euroopas valitsusjuhid kogunevad täna Brüsselis Ülemkogule, et arutada ajal, mil euroala võlakriis noolib juba rahaliidu tuumikriike, abinõusid võlakriisi tõrjumiseks. Seda nii pikemas perspektiivis püsiva kriisihaldusmehhanismi näol, mis nõuab muudatust ELi aluslepingus, kui ka juba käivitatud meetmete võimalikuks täiustamiseks.

Turud euroala riikidele hingetõmbepausiks aega ei anna. Äsja kärpis reitinguagentuuri S&P juba ka suure võlakoormaga Belgia reitinguväljavaadet ning agentuurilt Moody’s sai uue kärpehoiatuse Hispaania. See seadis ühisraha euro eile taas surve alla.

Ebakindlust on turgudele lisanud liikmesriikide väga suured ja varjamata erimeelsused selles osas, mida kriisi ohjamiseks edasi teha. Ilmne on, et abipakett Iirimaale kriisi levikut ei peatanud, kuid euroala mõjukaim ja jõukaim riik Saksamaa on enamuse uutest algatustest üksteise järel tagasi lükanud.

Eile Bundestagis Saksamaa seisukohti tutvustades kordas kantsler Angela Merkel vastuseisu euroala ühiste võlakirjade emiteerimisele ning kevadel loodud 750 miljardi euro suurust kriisifondi suurendamisele. Sellega on Merkel eri meelt ka Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet’ga, kes soovitas liikmesriikidel ilmutada maksimaalset paindlikkust nii abifondi suuruse kui ka võimalike kasutusviiside osas.

üll aga võib Saksamaa nõustuda Euroopa Keskpanga kapitali suurendamisega, mida arutab täna keskpanga nõukogu. Ülemkogul osalev Jean-Claude Trichet võib vastava ettepaneku valitsusjuhtidele esitada juba täna ühises õhtusöögilauas. See kindlustaks panga rahavarusid ning võimaldaks vajadusel suurendada euroala võlakirjade tugioste.

Eelkõige oodatakse seekordselt Ülemkogult otsust euroala püsiva kriisihaldusmehhanismi loomiseks, mis käivituks 2013. aastast, mil praegune kriisimehhanism aegub. Selleks nõuab Saksamaa vastava muudatuse sisseviimist Lissaboni lepingusse, et kriisiabil oleks õiguslik alus. Algse kavandi järgi koosneb muudatus kahest lausest ega kujuta sisuliselt uute volituste delegeerimist Euroopa Liidu tasandile – nii pole riski, et euroala stabiilsusmehhanismi loomine mõnes riigis rahvahääletusel läbi põruks.

Merkel rõhutas eile, et Saksamaa jaoks on oluline, et kriisiabi kasutamine oleks seotud karmide tingimustega ning et seda kasutatakse vaid viimases hädas.

Uus mehhanism näeb ette võimaluse kaasata erainvestoreid, kui hädalise riigi võlad vajavad restruktureerimist. Mehhanism käivitub, kui liikmesriigid üksmeelselt otsustavad, et euro stabiilsus on ohus. Kaasa võivad selles lüüa ka euroala välised riigid nagu tegid äsja Iirimaa abistamisel Rootsi, Taani aj Suurbritannia. Täpsemad detailid töötavad rahandusministrid välja kevadeks.

Põgusamalt on tippkohtumisel plaanis puudutada ka Euroopa Liidu järgmist eelarveperspektiivi ajavahemikuks 2014-2020, kus eelkõige Suurbritannia sooviks eelarvet väiksemaks lõigata. Riikidele nagu Eesti tähendaks see vähem raha struktuurifondide jaoks. Tõsisemaid vaidlusi siin siiski ei oodata – Ülemkogu põhifookus on võlakriisil.

TASUB TEADA• Euroala püsiv kriisihaldusmehhanism jõustuks 2013. aastast, mil praegune ajutine abisüsteem aegub

• Abi on seotud rangete tingimustega• Riigi maksejõuetuse korral saab esmakordselt võimalikuks erainvestorite kaasamine kriisiabi kulude katmisel – vastav otsus tehakse iga riigi puhul eraldi ja ühehäälselt, aluseks on IMFi põhimõtted• Kui riik on ajutises likviidsuskriisis, saab kriisimehhanismist ajutist abilaenu

Hetkel kuum