Euro toetajate hulk kahanes 52 protsendile

Mittetoetamise põhjendustes on esikohale kerkinud emotsionaalne aspekt – krooni peetakse identiteedi sümboliks, millest on kahju loobuda. Hinnatõusu argument on detsembris taandunud. Kolmanda mittetoetamise argumendina tugevnes euro enda nõrkuse põhjendus.

Toetus euro kasutuselevõtule seostub endiselt peamiselt reisimise ja välismaal rahaasjade ajamise lihtsustumisega, ühisraha sobimisega Euroopa Liidu liikmelisusega ning otsese või kaudse kasuga Eesti majandusele.

Detsembris läbi viidud uuringu andmeil pidas end eurole üleminekust hästi või piisavalt informeerituks 94% küsitletutest. Üldine toetus euro kasutuselevõtuks püsib viimaste kuudega sarnasel tasemel.

Küsitletute hinnang oma informeeritusele kasvas detsembris võrreldes novembriga viie protsendipunkti võrra. Seejuures on novembriga võrreldes hüppeliselt kasvanud – 36 protsendilt 56 protsendile – nende vastajate hulk, kes peavad enda informeeritust heaks. Lisainfot soovivate inimeste osakaal on pidevalt vähenenud, jäädes detsembris 8% juurde.

Praktilised teadmised sularahavahetuse kogustest, tähtaegadest, teenustasuta vahetusest ning paralleelkäibest püsivad rahandusministeeriumi kinnitusel stabiilselt kõrgel tasemel.

Uuringufirma Faktum&Ariko viis küsitluse läbi 6.-15. detsembril. Telefoni teel küsitleti 501 inimest vanuses 15-74 aastat. Uuringu tellisid riigikantselei ja  rahandusministeerium. Alates juulikuust läbi viidav uuringusari jälgib Eesti elanike informeeritust ja üldist toetust eurole üleminekule.