Lipstok: pärast eurot tuleb otsida uusi väljakutseid

Endine peaminister Tiit Vähi rõhutas, et 18 aasta jooksul oli kroon usaldusväärne raha, kuid eurota me ei saa. "Euro küsimus võib olla emotsionaalne, kuid teist teed meil ei ole. Euroga ühinemise otsus tehti juba siis, kui eurot veel ei olnud. Kui sidusime raha mitte dollari, vaid stabiilse Saksa margaga," rääkis Vähi.

Rahandusminister Jürgen Ligi nõustus samuti väitega, et euro põhimõtted pandi paika juba 1992. aastal. "Kroon on minu jaoks pigem euro lapsepõlv," rääkis ta. "Kui mõelda, et oleme krooni ajal palju õppinud, siis euro õpib edasi."

Samuti oleme Ligi sõnul arenenud tänu Euroopale. Eesti ei ole selline riik, kellele on barjäär kasulik ning oleme liiga väikesed, et seda endale lubada, lisas rahandusminister.

Pangaliidu juhatuse liige, Nordea panga juht Vahur Kraft lausus, et rahapoliitikate killustatus on ressursside raiskamine. "Laiem valuutapiirkond aitab riigi eesmärkide saavutamisele kaasa. Eurole üleminnes ei mängi maha oma edu, vaid astume järgmisse etappi ja laiemasse valuutapiirkonda," rääkis Kraft. Tema sõnul saab euro kasutuselevõtuga sümboolselt üks ajajärk läbi.

Täna Tallinna lauluväljaku Klaassaalis toimunud  konverentsil arutlesid arvamusliidrid ja majandustegelased Eesti üleminekuajal saavutatu ja uute arengueesmärkide üle. Konverentsiga tehti viimane austusavaldus Eesti kroonile, mis on olnud meie ligi 20aastase iseseisvusaastaga saavutatud edu tugisambaks ja sümboliks. Konverentsi algatajateks on Eesti Koostöö Kogu, Eesti Pank, pangaliit ja rahandusministeerium.