Võlatont läheneb süda-Euroopale

Euroopa valitsuste võlakirjade reitingud on väga kõrged võrreldes valitsuse võlakirjade CDSide tasemega. Prantsusmaa võlakirjade maksujõuetuse vastu kindlustamise kulu on tänavu kolmekordistunud. Prantsuse valitsuse paberite kindlustamine maksab juba rohkem kui Tšehhi või Tšiili omade vastu kaitse ostmine, kirjutas Bloomberg.

Kuigi Prantsusmaal on tippreiting, kaubeldakse Prantsuse valitsuse maksujõuetuse vastu tasemel, mis viitaks Baa1 reitingule. See reiting on aga seitse astet Aaa reitingust madalamal.

Prantsusmaa ei ole erand. Portugali võlakirjade reiting on A1, kuid CDSid viitavad, justkui oleks see väärt vaid B2 reitingut ehk kümme astet madalamat. Hispaania reiting on Aa1, aga kindlustusel on reiting Ba3 ehk 11 astet madalamal. Belgia reiting on Aa1, kuid CDSid ütlevad, et see võiks olla Ba1 ehk üheksa astet madalamal.

Kas reitinguagentuurid on aeglased reitingute muutmisel või sõeluvad turul  hirmust püksid püüli? Kui valdav on hirm, siis on ilmselt CDSide puhul mindud liiga pessimistlikuks, kuid see annab ka selge vihje, et reitinguagentuurid hindavad tõenäoliselt liiga kõrgelt Euroopa valitsuste maksevõimet.

"Tuleval aastal võib iga valitsus saada karistatud," ütles Baring Asset Managementi allokatsioonidirektor Toby Nangle Bloombergile. "See oleks suur teema, kui Prantsusmaa jääks ilma AAA reitingust. Ma ei arva, et reitingulangetamise võimalikkust oleks kuidagi turul peegeldatud."

"Kui euroala probleemid ei lahene kähku, siis lähevad nende maade refinantseerimised kallimaks ja reitinguagentuurid langetavad reitinguid," ütles Frankfurt Trusti võlakirjajuht Ralf Ahrens. "Ma näen, et Prantsusmaal on risk."

Moody’s teatas Prantsusmaa, USA ja Ühendkuningriigi krediidireitingute kohta augustis, et need riigid säilitavad tippreitingu, kuna riigid tegelevad puudujääkide kärpimistega. S&P avaldas 1. detsembri lehes Les Echos arvamust, et Prantsusmaa väärib AAA staatust. ING Banki arenenud võlakirjaturgude üksuse juht Padhraic Garvey ütles, et Prantsusmaa võlareiting on tundlik teema, kui riik ei vähenda oluliselt defitsiiti.

Belgial on kaks probleemi. Esiteks on riigil kõrge võlakoorem (ligi 100% SKPst) ning tuleval aastal lõpeb 65 miljardi euro eest võlakirju. Teiseks on Belgias poliitiliselt keeruline olukord, kus valitsuse moodustamise kõnelustes on seitse erakonda. Juunis toimunud valimised jätsid riigi valitsuseta.

Reitinguagentuurid on hoiatanud ja kohati reitinguid langetanud. 15. detsembril hoiatas Moody’s, et nad võivad langetada Hispaania reitingut. Ülejärgmisel päeval löödi Iirimaa reiting viis astet madalamale. S&P vaatab üle Iirimaa, Portugali ja Kreeka reitingut. Sama reitinguagentuur langetas 14. detsembril Belgia reitinguväljavaate negatiivseks, mis võib vihjata järgnevatele reitingulangetustele.

Oktoobris jõudsid Euroopa Liit kokkuleppele Euroopa Stabiliseerimismehhanismi (ESM) loomises ja 28. novembril teatasid euroala rahandusministrid, et ESM on võlakohustuste suhtes eelisstaatuses, jäädes alla ainult IMFi laenudele. Teadaanne pani S&P hoiatama, et kuna võlakirjaomanike staatus halveneb erakordsete laenude tõttu, siis võib agentuur langetada Kreeka ja Portugali reitingut.

USA suurpank Morgan Stanley teatas, et see ESMi otsus süvendas kriisi. Moody’s pani Kreeka võlareitingu vaatluse alla võimalikuks alandamiseks, kuna muretsetakse riigi võimekuse pärast kärpida võlakoormus jätkusuutlikule tasemele.