ELi rahandusministrid arutavad kriisifondi suurendamist

Euroopa Liidu rahandusministrid arutavad täna-homme Brüsselis võimalikke muudatusi euroala kriisitõrjestrateegias.

Kesksemaid teemasid on läinud aasta kevadel kahasse IMFiga loodud Euroopa rahandusliku stabiilsuse fondi (EFSFi) mahu suurendamine, nagu pakkus läinud nädalal välja Euroopa Komisjon. Samuti fondi volituste laiendamine, mis võimaldaks raha kasutada ka raskustes riikide võlakirjade tugiostudeks, mida seni on teinud Euroopa Keskpank.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble andis läinud nädalal mõista, et Saksamaa on valmis kaaluma fondi suurendamist. Õigemini selle tegeliku laenuvõime tõstmist  n.ö välja kuulutatud tasemele – ELi osaluse suurus fondis on 440 miljardit eurot. Praegu saab sellest tegelikult välja laenata vaid ca 250 miljardit eurot, sest fondi võlakirjadele AAA reitingu kindlustamiseks peab osa rahast reservi jääma.

Samas pole Saksamaa valmis muudatusi lauale panema juba veebruari alguse valitsusjuhtide tippkohtumiseks nagu soovib Euroopa Komisjon, vaid lubab kompaktset paketti märtsiks. „Praegu ei ole mingit hädavajadust kiiresti tegutseda,“ ütles Schäuble täna raadiointervjuus. Fondi praegune maht võimaldab toime tulla kõigega, mis on arutuse all lühemas perspektiivis, vahendas ministrit agentuur Bloomberg.

Läinud nädalal said euroala riigid kriisist kerge hingetõmbeaja, kui euroala perifeeriariikide võlakirjamüügid läksid kardetust paremini. Samas on intressimäär 6,72%, millega Portugalil kümneaastase tähtajaga võlakirju müüa „õnnestus“, pikemas perspektiivis riigi jaoks ikkagi talumatult kõrge.

„Portugal võetakse lõpuks samuti ELi-IMFi vihmavarju alla,“ nentisid Citigroupi ökonomistid Jürgen Michels ja Giada Giani. „Kuni saagale Portugali võimaliku abivajaduse üle lahendust pole, ei taandu ka pinged turul.“

„Euroopa liidrid peavad olema täiesti vastu seina, et oma rahaliit lõpule viia,“ ütles California ülikooli professor Barry Eichengreen Bloomberg TV-le. „Ma olen jätkuvalt veendunud, et seda nad ka teevad.“

Täna õhtul arutavad kriisimeetmeid euroala rahandusministrid ning homme kõigi 27 riigi rahandusministrid.

Läinud nädalal saatis Euroopa Keskpank selge signaali, et inflatsioon on keskpanga radaril tagasi ning et pank ei kõhkle võlakriisist hoolimata rekordmadalat intressimäära tõstma, kui inflatsioon taas pead tõstab. Panga juht Jean-Claude Trichet toetas kriisifondi suurendamist ja selle kasutusvõimaluste laiendamist. Viimasele on toetust avaldanud ka Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde.

Kaalumisel on ka intressimäärade alandamine hädas olevatele riikidele antud abilaenudelt. Praegune kõrge intressimäär on lisakoormus nende riikide majandusele – Iirimaale prognoositakse tänavu vaid 0,9% suurust SKP kasvu ja Kreekale 3% suurust SKP langust.