Üks küsimus

Ehitajat on tavaliselt lihtsam süüdistada kui projekteerijat, sest valmis projektile peale vaadates on tellijal keeruline, kui mitte võimatu, ehitustehnoloogilisi vastuolusid ja vigu avastada.

Projekteerimisvead võivad ilmneda ka alles kas ehitise valmides või hoopis hilisema ekspluatatsiooni käigus. Kui vead avalduvad näiteks kas hoone lagede tilkumisena või avapõskede märgumisena, siis on tavaliselt tellija esimene mõte, et ehitaja on praaki teinud. Tegelikult võis aga põhjus peituda asjaolus, et välisseinte ja katuse konstruktsioonisõlme projekteerimisel ei arvestatud piisavalt kohalike ilmastikuoludega.

Kui projekti puhul on kavandamisel lähtutud meie kliimale sobilikest välja kujunenud traditsioonilistest sõlmedest ja tehnoloogiatest, siis on professionaalsel ehitajal suhteliselt lihtne vigu märgata. Kui aga projekti kavandatud sõlmelahendused ja tehnoloogiad on esmakordsed, siis on ka vigu keeruline avastada.

Põhjendatud nõudmiste kõrval on esinenud ja esineb ka tulevikus juhtumeid, kus tellija esitab ehitajale põhjendamata nõudmisi. Kas tegemist on teadliku sooviga ehitushinda alla kaubelda või tuleneb põhjendamatu nõue tellija teadmatusest (projekteerimisvigade osas), on raske öelda. Kuna ehitusturg on paaril viimasel aastal oluliselt korrastunud, siis võib oletada, et tendents ka selliste juhtumite puhul on vähenemise suunas.