Weber: Eesti kirjutagu tasakaal põhiseadusse!

„Kui midagi on kirjas konstitutsioonis, siis seda ka järgitakse,“ ütles ta. „Paljudes riikides nii ei ole ja nii ei käsitleta võlgu ja defitsiite ka kuigi suure rikkumisena.“

Kriis tõi aga selgelt välja, et üksi stabiilsusele suunatud rahapoliitika ei taga rahaliidu liikmetele hinnastabiilsust ja madalaid intresse. Seda kogevad praegu näiteks Kreeka, Portugal, Iirimaa. Rahapoliitika kõrvale on vaja ka stabiilsusele suunatud eelarvepoliitikat ja meetmeid konkurentsivõime kindlustamiseks.

Majanduspoliitika tihedamast koordineerimisest rääkides peatus Weber pikemalt strukturaalsetel reformidel, mida on vaja lisaks raha- ja tasakaalus eelarve poliitikale jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks.

Kindlasti tuleb euroala pensionisüsteemid kohandada vastavaks eluea pikenemisele – võib-olla pole piisav isegi pensioniõigusliku ea tõstmine 67 aastale, arutles Weber, arvates, et parim lahendus oleks indekseerimine eluea pikkusega. Vastasel juhul tuleb tulevikus kas pensione vähendada või sissemakseid suurendada. Samuti vajab suuremat paindlikkust tööturg – palgakõneluste viimine ametiühingute tasandilt ettevõtete tasandile päästis näiteks Saksamaale majanduskriisis hulga töökohti, illustreeris Weber.

Weberi sõnul liigutakse euroala struktuuris kriisiga ilmnenud puuduste kõrvaldamisel õiges suunas, kuid ambitsioonid peaksid olema palju suuremad. Kui praegu poolel teel peatuda ja piirduda vähema koostööga, seame ohtu euro tuleviku, ütles Weber.