Miks põletame toitu automootorites?

Ajal, kui araabia maailm kukutab riigipäid, on lisaks poliitilistele nõudmistele ka ajendiks toiduhindade tõus. Viimase puhul oleks aga aeg kriitiliselt vaadata USA ja Euroopa poole.

Palju on kuulda nurinat toiduhindade tõusu üle. Viimases aga ei maksa väga süüdistada spekulante, nagu tavaks. Kriitiliselt tuleks vaadata USA ja Euroopa Liidu poliitikute poole, kes sanktsioneerisid tugeva lobby tagajärjel teravilja ja maisi kasutamist etanooli tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina.

Maailmapanga president Robert B. Zoelick hoiatas, et üleilmselt kasvavad toiduhinnad ohtlikule tasemele ja see ohustab kümneid miljoneid vaeseid inimesi kogu maailmas.

Juba 2008. aastal lekkis Briti lehele Guardinan Maailmapanga esialgu salajane uurimus, mille kohaselt on USA ja Euroopa Liidu biokütuse arendamine otsene põhjus, miks teravilja ja toidu hinnad kasvasid plahvatuslikult üle maailma.

75% üleilmsest toiduhindade tõusust vahemikus 2002-2008 oli seletatav biokütuste kasutuselevõtuga. Sellest ajast kuni 2008. aasta veebruarini kasvasid toiduainete hinnad 140 protsenti. Miks ei oleks pidanud investorid ja spekulandid panustama nõudluse kasvule, mille põhjustasid poliitilised otsused?

Ehk oleks aeg lõpetada kütuselisandite promomine, mis on valmistatud põllumajandustoodangust, kuna see ajab toiduhinnad üles. 2008. aastal pidi Suurbritannias müüdav mootoribensiin ja diislikütus sisaldama 2,5 protsenti biokütust. Euroopa Liit tahtis suurendada biokütuse osa 2020. aastaks kümnele protsendile.

Jaanuaris tegid toiduhinnad ÜRO andmetel rekordi, olles mullu tõusnud 28 protsenti. Eks toiduhinnad mõjutavad inimesi erinevalt, kuna toidukaupade osa kodumajapidamiste kuludes on riigiti väga erinev, rääkimata siis veel sissetulekutest. Kui arenenud lääneriikides kulub toidule alla kümne protsendi, siis mõnes Aafrika riigis isegi üle 50 protsendi.