Miks Swed tahab ettevõtte pankrotti?

Võimalik, et ukse taha tekib lausa järjekord, sest turuosalised teavad lisaks Heleniusele rääkida veel teistestki Väätsa Agro ümber tiirlevatest kosilastest, ent nimesid nimetada ei soovita. Lisaks eestlastele olevat huvitatud ka taanlased.

Ostuhuviliste ilmumine võib olla oluline põhjus, miks Swedbank suurima tagatud nõuete omanikuna soovib Väätsa Agro pankrotti ja kiiret varade müümist ning on saneerimiskava vaidlustamisega juba riigikohtus. Swedbank asuks pankrotimenetluses diktaatori rolli, kuna pangal on hüpoteegid enamikule piimatootja kinnistutest ning kommertspant Väätsa Agro muule varale.

Kokkulepet vähemusosanikuga poleks vaja. Heleniusele ja teistele Väätsa Agro kosilastele oleks viimase pankrot kasulik seetõttu, et saneerimise korral tuleks neil Väätsa Agro omandamiseks kokkuleppele saada nii vähemusosaniku Swedbanki kui ka suuromaniku USA fondiga Hanseatic Capital, mis muudaks vara hinna oluliselt kõrgemaks. Lisaks tuleks uuel omanikul saneerimiskava jõustudes varaga kaasa vedada ka kohustused, mis tähendaks üksjagu peavalu.

Heleniuse tiimi juhitaval ja tema osalusega Trigon Agril ei tule ärimehe enda sõnul puudu rahast, teadmistest ega kogemustest, et Väätsas asuv 2000pealine lehmakari ja muud varad ära osta ning ettevõte senistest juhtimisvigadest päästa.

"Kuna varad on huvitavad, siis sobivatel tingimustel oleme neist kindlasti huvitatud," lausus Helenius.

Swed eitab kokkulepet. Äripäevale on vihjatud, et Helenius on Swedbankiga lausa kokku leppinud, et ostab Väätsa Agro varad pankrotipesast ära. Omavahelist suhtlemist osapooled ei eita, kuid Swedbank teatas siiski kategooriliselt, et niisuguseid kokkuleppeid ei sõlmi pank mitte kellegagi.

"Ma ei tea, kust teie info pärineb, aga muidugi suhtleb pank sellises olukorras potentsiaalselt huvitatud osapooltega," rääkis Helenius. Ta ütles, et on huvist Väätsa Agro varade vastu panka informeerinud ning pangaga seda teemat arutanud.

Swedbanki juristi Guido Gritsenko sõnul on Väätsa Agro teemaliste küsimustega panga poole pöördunud lisaks Joakim Heleniusele mitmed ettevõtjad, kuid praeguses määramatuses ei ole pangal võimalik neile vastata.

"Panga huvi on, et Väätsa Agro müüakse kõrgeima võimaliku hinnaga, ja pankrotiprotsessis teeks seda pankrotihaldur. Pooldame seda, kuna kohtu kontrollitav protsess välistab kokkumängud ja erikokkulepped," märkis Gritsenko.

Tüliõunaks muutunud Väätsa Agro saneerimiskava rahuldab suurima võlausaldaja - Swedbanki - 6,4 miljoni eurosest (100 miljoni kroonisest) pandiga tagatud nõudest vaid 30% ja lõviosa asendatakse Väätsa Agro vähemusosalusega.

Võitlus on seega muutunud halastamatuks ning viimases hädas on Swedbank võtnud ette pretsedenti loova käigu, väites riigikohtule saadetud määruskaebuses, et saneerimisseadus on vastuolus põhiseadusega.

Swedbanki seljataha on astunud ka Helenius. "Ainus õige viis Väätsa Agro väärtuse ja eelkõige loomade päästmiseks olukorrast, kus nende eest korralikult hoolitsemiseks pole raha, on see, kui Swedbank leiab varadele kiiresti uue omaniku, kes ettevõtte päästab," sõnas ta. Helenius selgitas, et Väätsa Agro on äri, mis põhineb elusloomadel. Kui kulutada saneerimiskavale ja sellega seonduvale kohtulahingule liiga palju aega, kaotab firma väärtust ja loomad kannatavad, oli ta veendunud.

Lillepea vaidleb vastu. Väätsa Agro eksomanik Alo Lillepea, kes omal ajal just Heleniuse eest ettevõtte laenuraha abil ära napsas, pole Heleniusega nõus. "Väätsa Agro on saneeritav ja ma väga loodan, et saneerimiskava läheb läbi. Saneerimine on kõigile võlausaldajatele. Nii on õiglane," sõnas Lillepea. Võimalikud kosilased ootavad mõistagi pankrotimenetlust, kuna nii saab vara kätte odavamalt, lisas Lillepea. "Pankrot on alati selline, kus pank jääb surve alla ja peab tegema olulise allahindluse. Eriti lehmade puhul, kes tahavad iga päev süüa," ütles Lillepea.

Swedbanki järel suuruselt teine Väätsa Agro võlausaldaja ja praegune omanik Hanseatic Capital pooldab samuti saneerimiskava, kuna sellega saab iga osapool rohkem raha tagasi kui pankroti korral, kinnitas eile ettevõtte esindaja Priit Veering.

Väätsa Agro saneerimisnõustaja Veikko Toomere sõnul on lausa pahatahtlik, kui üks ettevõtja soovib teise pankrotti, et siis kiiresti ja soodsalt tema varad ära osta. "Olen kindel, et Swedbankil käib topeltmäng, olgu seda siis Heleniuse või kellegi teisega," nentis Toomere. Ta lisas, et Väätsa Agro ei ole maksejõuetu, mistõttu oleks pankrot põhjendamatu.

Konkurent Estonia OÜ osanik Jaanus Marrandi näeb Väätsa Agro varadel head potentsiaali, kuid uus omanik peab tema sõnul arvestama ka kopsaka investeerimisvajadusega. Estonia ise Väätsa Agro kosilaste hulka ei kuulu, märkis Marrandi.

Joakim Heleniuse sõnul on hinna üle vara diskuteerida.

Estonia OÜ nõukogu liige Jaanus Marrandi pakkus, et umbes 6-7 miljonit eurot (100 miljonit krooni) nende varade eest saada ei tohiks olla probleem.

Piimatootja eksomanik Alo Lillepea arvas, et pankrotipesast müües Väätsa Agro vara eest üle 5 miljoni euro ei saa. Ainuüksi Swedbanki tagatud nõue ulatub aga üle 6 miljoni euro.