Eesti tootjad tõstsid hinda ELiga võrdselt

Praeguseks avaldatud andmete põhjal võib eeldada, et Eesti tootjate hinnad on aastaga tõusnud sama palju kui ELi riikides keskmiselt. Töötleva tööstuse tootjahinnad kerkisid veebruaris Statistikaameti andmetel 0,1%, aastane hinnatõus aeglustus 5,4%ni.

Toiduainetööstus püsib jätkuvalt suurema hinnatõusuga sektorite seas, aastaga on hinnad tõusnud 9,2%. Alamsektoritest ei ole üldise hinnatõusuga kaasa läinud lihatööstused ning puu- ja köögivilja töötlemise ja säilitamisega tegelevad ettevõtted, kus hinnad olid aastatagusest ajast vastavalt 2% ja 3% võrra madalamad.

Seni toiduainetööstuses hinnatõusu vedanud piimandussektoris on hakanud olukord rahunema ning kuine hinnatõus jäi veebruaris alla protsendi. Samuti on viimastel kuudel peatunud piima kokkuostuhindade kasv, mistõttu võib eeldada ka piimatööstuste väljamüügihindade stabiliseerumist.

Metallide hinnatõus maailmaturul on viinud üles tootjahinnad metalltoodete tootmises (11%), viimased pool aastat on hinnad püsinud siiski stabiilsena ning aastane hinnatõus on aeglustunud. Kiire tootjahindade kasv iseloomustas ka elektriseadmete tootmist (8,9%), kuid siingi toimus suurem hüpe hinnatasemes peaaegu aasta aega tagasi ning järgnevatel kuudel on oodata tunduvalt madalamaid kasvunumbreid.

Jaanuariga võrreldes kasvasid enam kui 1% võrra tootjahinnad keemiatööstuses (aastane hinnatõus 7,3%) ning ehitusmaterjalide tootmises (7,9%). Keemiatööstust mõjutab osaliselt nafta hind, nii ekspordi kui impordi suunal on hinnad liikunud tugevasti ülesse. Ehitusmaterjalide nõudlus siseturul pole veel täielikult taastunud, kuid kriisi järgselt on tähelepanu rohkem suunatud välisturgudele, kus kasvanud nõudlus on võimaldanud ka hindu kergitada.

Ettevõtjate hinnaootused on tööstussektoris tervikuna püsinud viimased kolm kuud sisuliselt muutumatuna. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt prognoosis üle 30% küsitletud tööstusettevõtetest müügihindade kasvu lähikuudel, üle 60% eeldas hindade samaks jäämist. Keskmisest rohkem oli hindade kasvu ootavaid ettevõtteid jätkuvalt keemiatööstuses ja mööblitööstuses, samas mööblitootjate seas on sarnaselt puidutööstusega hinnatõusu ootused kuust kuusse vähenenud.

2011. aasta veebruaris kiirenes oluliselt ekspordi- ja impordihindade tõus, eelmise aasta sama kuu näitajatest olid hinnad keskmiselt vastavalt 9,3% ja 13,7% kõrgemad. Impordihindade kasvutempo kiirenemist mõjutas eelkõige nafta maailmaturuhinna jätkuv tõus, mille mõju on kandunud kiiresti ka ekspordihindadesse. Samuti on jätkunud paljude teiste toormete nagu puit, metallid ja põllumajandussaadused kallinemine maailmaturul, mis on aidanud kaasa ekspordihindade kasvule.

Veebruaris tõusid aastases võrdluses kiiremini palgi ja toiduainete ekspordihinnad (võrdselt 16%), keemiatööstuses ja metallitootmises kasvasid väljaveohinnad aastaga võrdselt 13%. Ligi kümnendiku kõrgemate hindadega müüdi välisturgudele kummi- ja plastitooteid.

Aastaga olid veebruaris tõusnud keskmiselt 30% naftasaaduste, keemiatoodete, põllumajandussaaduste ja tekstiiltoodete impordihinnad. Viiendiku võrra kasvasid aga metallide sisseveohinnad. Kui ekspordihindade osas toimusid veel mõningased hinnalangused, siis impordihinnad tõusid aastaga kõigi tegevusalade lõikes.

Nafta maailmaturuhinna jätkuv tõus ja samuti teiste toormete hindade edasine kasv viitab impordi- ja ekspordihindade kasvutrendile ka järgmisel kuul.